Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Dummíes ushın tírístorlar

Tírístor sıyaqlı bunday apparat haqqında gápíraylík. Tírístor - bul úsh yamasa odan kóp óz-ara tásírlí rektífíkacíya ótíwleríne íye bolǵan ekí turaqlı jaǵdayǵa íye yarım ótkezgíshlí apparat. Funkcíonal tárepten olar elektron gíltlerge tíyíslí bolıwı múmkín. Bíraq tírístorda bír ayríqsha ózgeshelík bar, ol ádetíy gíltdan ayrıqsha bolıp esaplanıw jabıq jaǵdayǵa kírey almaydı. Sol sebeplí onı ádetde at astında tabıw múmkín - tolıq basqarılatuǵın gílt emes.

Suwretde tírístorníń ádetíy kórínísí kórsetílgen. Ol yarım ótkezgíshlí regíonlardıń tórtew ózgeríwshen elektr ótkezgíshlígínen íbarat hám ush shıǵıw ámeldegí: anod, katod hám qadaǵalaw elektrod.
Anod sırtqı p-qatlam menen, katod bolsa sırtqı n-qabat menen baylanıs etedí.
Síz p-n jalǵanıwınıń yadın jańalawıńız múmkín.

Klassífíkacíyalaw
Juwmaqlar sanına qaray, tírístorlarníń klassífíkacíyaın alıw múmkín. Tíykarınan, hámme zat júdá ápíwayı : ekí termínalı bolǵan tírístorga dínístorlar dep ataladı (soǵan kóre, ol tek anod hám katodga íye). Úsh hám tórt pínlí tírístorga tríod yamasa tetrod dep ataladı. Kóp sanlı ózgeríwshen yarım Super o'tkízgíshler regíonlarǵa íye bolǵan tírístorlar da bar. Eń qızıqlarınan bírí bul hár qanday kernew polísínde qosılatuǵın símmetrík bolmaǵan tírístor (tríak).
Jumıs príncípí


Ádetde, tírístor bír-bíríne jalǵanǵan ekí tranzístor formasında usınıs etíledí, olardıń hár bírí aktív rejímde ísleydí.
Bul naǵıs munasábetí menen ekstremal aymaqlardı emítter dep ataw múmkín, oraylıq ótíw bolsa kollektor bolıp tabıladı.
Tírístorníń qanday íslewín túsíníw ushın házírgí kernew xarakterístíkasın kóríp shıǵıń.

Tírístor anodíga kíshí oń kernew qollaníldí. Emítentlarníń bíríktírgíchlarí aldınǵa jónelíske, kerí jónelíste bolsa kollektor bíríkpeleríne kíredí. (tíykarınan barlıq kernew onıń ústínde boladı ). Ámeldegí kernew xarakterístíkasında noldan bírlíkge shekem bolǵan bólím shama menen díod xarakterístíkasınıń terís fílíalına uqsaydı. Bul rejímdí tírístorníń jabıq jaǵdayı dep ataw múmkín.

Anod kernewíníń asıwı menen tíykarǵı tasıwshılar tíykarǵı regíonǵa AOK etíledí, usınıń menen elektronlar hám tesíkler toplandı, bul kollektor tutasmasídagí potencíal farqga teń bolıp tabıladı. Tírístor arqalı aǵıs kúsheyíp barıwı menen kollektor kavşağı boylap kernew tómenlewdí baslaydı. hám ol málím bír manísǵa shekem tomenlegende, bízíń tírístorímíz unamsız dífferencíal qarsılıq jaǵdayına ótedí (1-2-shízma).
Sonnan keyín, barlıq ush ótíw aldınǵa jıljıydı hám usınıń menen tírístorní ashıq jaǵdayǵa ótkeredí (uchastka 2-3).
Kolístor jalǵanıwı aldınǵa jónelíste uǵımsız bo'lmaguncha, tírístor ashıq jaǵdayda qaladı. Eger tírístor aǵımı kemeytírílse, tayansh regíonlar daǵı teń salmaqlılıqsız tasıwshılar sanı rekombínacíya nátíyjesínde azayadı hám kollektor bíríkpesí kerí tárepke jóneltíríledí hám tírístor jabıq jaǵdayǵa ótedí.
Tírístor qayta qosılǵanda, aǵıs kernewíníń xarakterístíkası ízbe-íz jalǵanǵan ekí díodaga uqsas boladı. Terís kernew bul halda úzílís kernewíne qaray sheklenedí.