Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Apparat qásíyetlerí
Qosıw jaǵdayı tírístorníń íshkí dúzílísíníń ayríqsha qásíyetlerí sebeplí ornatıladı. Mısal díagramması tómendegíshe kórínedí:

Ádetde ol bír-bíríne baylanısqan hár qıylı strukturalardıń ekí tranzístorları formasında usınıs etíledí. Ampírík túrde síz tranzístorlardıń sol tárzde jalǵanǵanlıǵın tekseríwíńíz múmkín. Bíraq, házírgí kernew xarakterístíkasında ayırmashılıqlar bar. hám sonıń menen bírge, apparatlar daslep úlken aǵıs hám kernewlerge shıdam beríw ushın jaratılǵanlıǵın esapqa alıwıńız kerek. Bul apparatlardıń kópshílígínde ıssılıq energíyasın tarqatıw ushın radíator ornatılıwı múmkín bolǵan metall rozetkası bar.

Tírístorlar hár qıylı jaǵdaylarda ámelge asıríladı. Kem quwatlı apparatlarda ıssılıq tarqalıwı joq. Ulıwma íshkí tírístorlar tómendegíler. Olar úlken metall korpusqa íye hám joqarı aǵıslarǵa shıdam beredíler.

Tírístorlarníń tíykarǵı parametrlerí
Aldınǵa maksímal aǵıs. Bul ashıq tírístorníń maksímal aǵıs ma`nísí. Kúshlí apparatlar járdemínde ol júzlegen amperlarga etedí.
Maksímal ruxsat etílgen terís aǵıs.
Aldınǵa kernew. Bul maksímal aǵım daǵı kernew tómenlewí.
Terís kernew. Bul tírístorníń jumısın buzmasdan ísleytuǵın jabıq jaǵdayda tírístorníń maksímal ruxsat etílgen kernewí.
Kommutacíya kernewí. Bul anodga qollanılatuǵın mínímal kernew. Bul tírístorníń íslewí múmkín bolǵan mínímal kernewdí ańlatadı.
Tekseríw elektrodınıń mínímal aǵımı. Tírístorní qosıw kerek.
Maksímal ruxsat etílgen basqarıw aǵımı.
Maksímal quwattı tarqatıw.
Dínamíkalıq parametr
Tírístorníń ótíw waqıtı jabıqtan ashıqǵa shekem sígnal qabıl etílgende.
Tírístorlarníń túrlerí

Tekseríw usılına kóre, olar tómendegílerge bólínedí.
Díyot tírístorlarí yamasa hár túrlı dínístorlar. Olar katod hám anodga azıqlanatuǵın joqarı voltlí puls menen ashıladı.
Tríode tírístorlar yamasa trínístorlar. Olar elektrod qadaǵalaw aǵımı menen ashıladı.
Tríod tírístorlarí, óz gezegínde, tómendegílerge bólínedí:
Katodní basqarıw - basqarıw aǵımın quraytuǵın kernew qadaǵalaw elektrodına hám katodga beríledí.
Anodní basqarıw - qadaǵalaw Voltají elektrod hám anod ushın juwap beredí.
Tírístor qulflańan:
Anod tokın kemeytíw arqalı katod ustap turıw aǵımınan kemrek boladı.
Tekseríw elektrodına qulflash kernewín qóllaw arqalı.
Terís ótkezgíshlík boyınsha tírístorlar tómendegílerge bólínedí:
Terís ótkeríwshíler - tómen terís kernewlerge íye.
Terís ótkezgísh bolmaǵan - terís kernew jabılǵanda aldınǵa jılısıwdıń eń úlken kúshíne teń.
Normallastırılmaǵan terís kernew ma`nísí menen - óndíríwshíler bul manísnıń ma`nísín anıqlamaydílar. Bunday apparatlar terís kernew shıǵarıp taslanatuǵın orınlarda qollanıladı.
Tríac - aǵıslardı ekí jónelíste uzatadı.
Tríaklardan paydalanıp, olar shártlí túrde símmetrík bolmaǵan túrde háreket etíwlerín bílíwíńíz kerek. Tríaklarníń tíykarǵı bólegí katod menen salıstırǵanda qadaǵalaw elektrodına unamlı kernew qollanılǵanda ashıladı hám anodda hár qanday kutupluluk bolıwı múmkín. Bíraq eger unamsız kernew anodga hám qadaǵalaw elektrodına unamlı tásír qílsa, ol halda tríaklar ashılmaydı hám áwmecíz bolıwı múmkín.
Tezlíkte qulfní ashıw (qosıw ) waqıtı hám qulflash (óshíríw) waqıtına bólínedí.
Tírístorlarní kúsh menen ajıratıw
Gílt rejímínde tírístorníń háreketí astında, ózgeríwshen júktíń maksímal kúshí eń úlken aǵıs hám eń joqarı quwat tarqalıwı daǵı ashıq tírístor kernewí menen belgílenedí.
Aǵımdıń jukke salıstırǵanda ma`nísí eń joqarı quwat tarqalıwınan joqarı bolmawí kerek, ol ashıq kernew menen bólínedí.