Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

1-bap. Tírístor túsínígí. Tírístorlarníń túrlerí. Ískerlík príncípí
1. 1 Taríyíp, tírístorlardíń túrlerí
Tírístor yarım ótkezgíshlí apparat bolıp, onıń tíykarı jabıq jaǵdaydan ashıq jaǵdayǵa ótíw hám kerísínshe tórt qabatlı struktura esaplanadı. Tírístorlar elektr sígnalların ashıq jabıq rejímde basqarıw ushın mólsherleńgen (basqarılatuǵın díod).
Eń ápíwayı tírístor - bul dístístor - tórt qabatlı dúzılıw bolǵan qadaǵalawsız kommutacíya díodí. túrí p-n-p-n (1. 1. 2-súwret). Bul jerde, tírístorlarníń basqa túrlerí sıyaqlı, hádden tıs n-p-n bíríkpeler emíter, orta p-n bíríkpe bolsa kollektor dep ataladı. Ótíw aralıǵínda jaylasqan strukturanıń íshkí tarawlarına tíykar dep ataladı. Sırtqı n-regíon menen elektr baylanısın támíyínleytuǵın elektrodqa katod, sırtqı p-regíon menen bolsa anod dep ataladı.
Símmetrík bolmaǵan tírístorlarda assímetrík tírístorlardan (dínístorlar, trínístorlar) ayrıqsha bolıp esaplanıw, terís Í - v xarakterlí tarmaq tuwrı shoxga uqsaydı. Buǵan ekí bírdey tórt qabatlı strukturalardı kerí qosılıwı yamasa tórtew p-n bíríkpeler (tríacs) bolǵan bes qabatlı strukturalardan paydalanıw arqalı erísíledí.
Forma 1. 1. 1 Díagrammalardaǵı belgíler: a) tríac b) dínístor c) trínístor.


Forma 1. 1. 2 Dínístorníń dúzílísí.

Forma 1. 1. 3 Trínístorníń dúzílísí.

Forma kórsetílgen sxemaǵa muwapıq dínístor qosılǵanda. 1. 2. 1, kollektor pn bíríkpesí jabıq hám emítterdíń jalǵanıwları ashıq. Ashıq bíríkpelerdíń qarsılıgı kíshí bolıp tabıladı, sol sebeplí quwat dáregíníń derlík barlıq kernewí joqarı qarsılıqqa íye bolǵan kollektor bolímínde qollanıladı. Bunday halda, tírístor arqalı kíshí aǵıs aǵadí (1. 2. 3-suwretdegí 1-bólím).

Forma 1. 2. 1. Qadaǵalaw etílmegen tírístor (dínístor) shınjırına kírgízíw sxeması.

Forma 1. 2. 2. Qadaǵalaw etíletuǵın tírístor (trínístor) kontaktlarníń tat basıwına kírísíw sxeması.

1. 2. 3-súwret. Dínístorníń tok kernew xarakterístíkası.

1. 2. 4-súwret. Tírístorníń ámeldegí kernew xarakterístíkası.

Eger síz quwat dáregín kernewín asırsańíz, tírístor aǵımı azmaz kúsheyedí, tokı bul kernew tírístordıń kernewíne teń bolǵan sın kózqarastan manísǵa etedí. Dínístordagí U kernewí menen kollektor bíríkpesíníń aymaǵında zaryad tasıwshılardıń kóshíp kóbeyíwí ushın sharayat jaratıladı. Kollektor tutasmasíníń qaytarılatuǵın elektr úzílísí júz boladı (1. 2. 3-suwretdegí 2-bólím). Elektrondıń artıqsha koncentracíyası kollektordıń n-regíonínde, p-regíonda artıqsha tesík koncentracíyası payda boladı. Bul koncentracíyalardıń asıwı menen dínístorníń barlıq ótíwíndegí múmkín bolǵan tosıqlar azayadı. Emítent jalǵanıwlar arqalı tasıwshılardı jíberíw ko’beyedí. Process tábíyaatda qulama qarǵa uqsaydı hám kollektordıń ashıq jaǵdayǵa ótíwí menen bírge keledí. Aǵımdıń asıwı bír waqtıníń ózínde apparattıń barlıq tarawlarında qarsılıqlardıń tómenlewí menen júz boladı. Sol sebeplí, apparat arqalı aǵımdıń kóbeyíwí anod hám katod ortasındaǵı kernewdíń tómenlewí menen bírge keledí. CvC-de bul bólím 3-nomer menen kórsetílgen. Bul jerde apparat unamsız dífferencíal qarsılıqqa íye. Rezístor boylap kernew kóteríledí hám dínístor artadí.
Kollektor ótíw jaǵdayın ashıq jaǵdayǵa ótkergennen keyín, Í - v xarakterístíkası díodníń tuwrıdan-tuwrı fílíalına sáykes keletuǵın formaǵa íye (4-bólím). Qosılǵannan keyín, dístístordagí kernew 1 v ga túsedí. Eger síz quwat dáregí kernewín asırsańíz yamasa R rezístoríníń qarsılıgın paseytseńíz, tuwrıdan-tuwrı qosılǵanda díyot menen ádetíy kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın aǵıs kúsheyedí.
Quwat dáregín kernewín tómenletíw arqalı joqarı kollektorlı kavşak qarsılıq tíklenedí. Bul ótíw dáwíríndegí qarsılıqtıń tíkleníw waqıtı onlap míkrosaníyalarní uyımlastırıwı múmkín.
Aǵımnıń qulama qarǵa uqsas kusheytíwí baslanatuǵın Ol kernew kollektor bíríkpesíne jalǵanǵan hár qanday qatlamǵa tíykarǵı bolmaǵan zaryad tasıwshılardı kírgízíw arqalı kemeytírílíwí múmkín. Qosımsha zaryad tasıwshılar tírístorga ǵárezsíz qadaǵalaw kernew dáregí (Uadr) tárepínen quwatlanatuǵın járdemshí elektrod tárepínen kírítíledí. Járdemshí elektrodqa íye bolǵan tírístorga tríod yamasa trínístor dep ataladı. Ámelde, " tírístor" termínínen paydalanílganda, ol názerde tutılǵan element bolıp tabıladı. Bunday tírístorníń ótíw dáwírí sek. 1. 2. 2. Tekseríw aǵımınıń kóbeyíwí menen Ol kernewín kemeytíw múmkínshílígí Í - v xarakterístíkaları shańaraǵı tárepínen kórsetílgen (1. 2. 4-súwret).
Eger terís polarítníń besleme zorıǵıwı tírístorga qollanílsa (1. 2. 4-súwret), ol halda emítentlarníń jalǵanıwları jabıladı. Bunday halda, tírístorníń Í - v xarakterístíkası dástúríy díyot xarakterístíkasınıń terís tarawına uqsaydı. Júdá joqarı terís kernewlerde tírístorníń qaytarıp bolmaytuǵın bólekleníwí gúzetíledí.
♦ Bíz qashannan berlí bílgenímíz - tírístor, bul elektr ótkeríwshíníń qásíyetleríne íye yarım ótkezgísh. 2-tırnaqlı tírístor (A - anod, K - katod) Bul dínístor. Ush tírístor (A - anod, K - katod, Ue - basqarıw elektrod ), bul trínístor yamasa kúndelík turmısda onı ápíwayıǵana tírístor dep ataydı.
Tekseríw elektrodınan paydalanǵan halda (málím sharayatlarda ) síz tírístorníń elektr jaǵdayın ózgertíwíńíz múmkín, yaǵnıy onı " óshíríw" jaǵdayınan " qosıw" jaǵdayına ótkezíwíńíz múmkín.
Eger anod hám katod arasındaǵı qollanılatuǵın kernew manísdan oshsa, tírístor ashıladı Ol \u003 d joqarıǵa, yaǵnıy tírístorníń bólekleníw kernewí;
Tírístorní hátte odan tómen kernewde de ashıw múmkín Upr anod hám katod ortasında jaylasqan (U< Upr) eger síz qadaǵalaw elektrod hám katod ortasında unamlı kutupluluk kernew pulsíní qollasańíz.
♦ Ashıq jaǵdayda, tírístor támíynat kernewíne íye bolǵanda, síz qálegeníńízcha qalıwı múmkín.
Tírístor jabılıwı múmkín:
- eger síz anod hám katod arasındaǵı kernewdí kemeytírsańíz ol \u003 d 0 ge teń;
- eger síz tírístorníń anod tokın ustap turıw aǵımınan tómenlew manísǵa kemeytírsańíz Íud.
- basqarıw elektrodına qulflash kernewín qóllaw (tek qulflanadígan tírístorlar ushın).
Tírístor tándar puls payda bolıwınan aldın, qálegeníńízcha, jabıq jaǵdayda bolıwı múmkín.
Tírístorlar hám dínístorlar tuwrıdan-tuwrı hám ózgeríwshen tok dáwírlerínde ísleydí.
DC shınjırlarında dínístor hám tírístorníń íslewí.
Bír neshe ámelíy mısallardı kóríp shıǵıń.
Dínístorníń bírínshí qollanbası gevşeme dawıs generatorı.

Dínístor retínde bíz paydalanamız KN102 A-B.

♦ Jeneratör tómendegíshe ísleydí.
Tuyme basılǵanda Knrezístorlar arqalı R1 hám R2 kondensator az-azdan zaryadlanıp atır Menen (+ batareyalar - Kn tuymechasíníń jabıq baylanısları - rezístorlar - kondensator C - mínus batareyalar ).
Kondensatorǵa parallel túrde telefon kapsulasí hám dínístor shınjırı jalǵanadı. Telefon kapsulasí hám dínístor arqalı aǵıs bolmaydı, sebebí dínístor ele da " qulflańan".
The Kernew dínístor ísleytuǵın kondensatorǵa jetkende, kondensatordıń zaryadsızlanísh aǵımı telefon kapsulasí (C - telefon lasan - dínístor - C) arqalı ótedí. Telefonnan bír urıw esítíldí, kondensator zaryadsızlandí. Keyín taǵı C kondensatorünün zaryadı keledí hám process tákírarlanadı.
Basıwdı tákírarlaw dárejesí kondensatordıń sıyımlılıqına hám rezístorlarníń qarsılıq ma`nísíne baylanıslı R1 hám R2.
Díagrammada kórsetílgen kernew, rezístorlar hám kondensator menen R2 rezístor járdemínde dawıs sígnalınıń chastotası ózgeríwí múmkín. 500 - 5000 gerc. Telefon kapsulasí tómen qarsılıq lasan menen ísletílíwí kerek 50 - 100 ohm, endí joq, mısalı, telefon kapsulasí TK-67-N.
Telefon kapsulasí kutuplulukda qosılǵan bolıwı kerek, kerí jaǵdayda ol íslemeydí. Kapsulada + (artıqsha ) hám - (mínus) belgíler bar.
♦ Bul sxema (1-súwret) bír kemshílíkke íye. Dínístor parametrleríníń úlken ózgeríwí sebeplí KN102 (hár qıylı úzílísler degí kernew), bírpara jaǵdaylarda, quwat dáregí kernewín asırıw kerek boladı 35 - 45 voltbu mudamı da múmkín hám qolay emes.
Júktí bír tuyme menen qosıw / óshíríw ushın tírístorga ornatılǵan basqarıw úskenesí 2-suwretde keltírílgen.


Apparat tómendegíshe ísleydí.
The Dáslepkí jaǵdayda tírístor jabıladı hám shıra yoqílmaydí.
Kn dawamında basıń 1 - 2 sekund. Tuyme kontaktlarí ashıladı, tírístor katodíníń kontaktlarníń tat basıwına alıp keledí.
Usı waqıtta, kondensator Menen rezístor arqalı quwat dáregínen alınadı R1. Kondensator boylap kernew jetíp baradı Ol quwat dáregí.
Tuymení bosatíń Kn.
Usı waqıtta, kondensator kontaktlarníń tat basıwına alıp taslanadı : R2 rezístorí - tírístorní basqarıw elektrod - katod - Kn tuymechasíníń jabıq baylanısları - kondensator.
Tekseríw elektrod máwsímínde, tírístorda aǵıs payda boladı " Ashıq".
Shıra janadı hám máwsímínde: artıqsha batareyalar - lampochka formasında júk - tírístor - jabıq tuyme kontaktlarí - mínus batareyalar.
Bunday jaǵdayda, kontaktlarníń tat basıwına aparıwı kerek bolǵan dárejede qaladı.
Bunday jaǵdayda, kondensator zaryadsızlanadí: R2 rezístor, ótíw qadaǵalaw elektrod - tírístor katod, Kn tuymechasíníń kontaktlarí.
Lampochkaní óshíríw ushın tuymení qısqa basıń Kn. Bunday halda, lampochkaníń tíykarǵı elektr támíynatı máwsímí buz'ladı. Tírístor " Jabıq". Tuyme kontaktlarí jabılǵanda, tírístor jabıq jaǵdayda qaladı, sebebí tírístorní basqarıw elektrodında Uynp \u003 d 0 (kondensator zaryadsızlańan).

Men bul dáwírde hár qıylı tírístorlarní sınap kórdím hám ísenímlí ísledím: KU101, T122, KU201, KU202, KU208.

Already Joqarıda aytıp ótílgení sıyaqlı, dínístor hám tírístorníń ayríqsha qásíyetlerí bar tranzístorlı analog.

Tírístorníń analog dáwírí ekí tranzístordan íbarat hám kórsetílgen 3-suwretde.

Transístor Tr 1 p-n-p ga íye ótkezgíshlík tranzístor Tr 2 n-p-n ga íye ótkezgíshlík. Transístorlar germaníy yamasa kremníy bolıwı múmkín.

Tírístorníń analogí ekí qadaǵalaw kíríwíne íye.

Bírínshí kírísíw: A - Be1 (emítent Tr1 tranzístorınıń tíykarı bolıp tabıladı).
Ekínshí kírísíw: K - Ue2 (emítent Tr2 tranzístorınıń tíykarı bolıp tabıladı).

Analog tómendegílerge íye: A - anod, K - katod, ve1 - bírínshí qadaǵalaw elektrod, ve2 - ekínshí qadaǵalaw elektrod.

Eger basqarıw elektrodları ísletílmasa, ol dístístor boladı, ol jaǵdayda elektrodlar boladı A - anod hám K - katod.

Th Tírístorníń analogí ushın bír jup tranzístor, quwat hám úskene íslewí ushın kerek bolǵandan joqarı kúsh menen saylanǵan bolıwı kerek. Tírístorníń analog parametrlerí ísletíletuǵın tranzístorlardıń qásíyetleríne baylanıslı boladı.

♦ Analogníń jáne de turaqlı íslewí ushın kontaktlarníń tat basıwına rezístorlar qosıladı R1 hám R2. hám rezístor menen R3 buzılıw kernewín sazlaw múmkín Upr hám júzímdí ustap turıw Íyd dínístor - tírístorníń analogí. Bunday analogníń devresí suwretleńen 4-suwretde.

Eger dawıs chastotası generatorınıń máwsímínde bolsa (1-súwret) dínístor ornına KN102 dínístorníń analogíní qosıń, síz basqa ayrıqshalıqlarǵa íye apparattı alasız (5-súwret).

Bunday kontaktlarníń tat basıwına alıp keledí 5 ten 15 voltgacha. Rezístorlarníń manísların ózgertíw arqalı R3 hám R5 Dawıs sesler uyǵınlıǵıın hám generatordıń jumıs kernewín ózgertíwíńíz múmkín.
Ózgeríwshen rezístor R3 analog buzılıw kernewí ísletílíńen támíynat zorıǵıwında saylanadı.
Keyín onı turaqlı rezístor menen almastırıwıńız múmkín.

Tr1 hám Tr2 tranzístorları : KT502 hám KT503; KT814 hám KT815 yamasa basqa hár qanday.

♦ qızıq Voltaj regulyatorınıń dáwírí yukda qısqa tutasıw qáwípsízlígí menen (6 -súwret).
Eger yukdagí aǵıs asıp keca 1 amperhímoya ísleydí.
Stabílízator tómendegílerden íbarat :
- basqarıw elementí - zener díodí KS510 chíqísh Voltajíní anıqlaydı ;
- atqarıw etíwshí element - tranzístorlar KT817 A, KT808 Avoltaj regulyatorı retínde háreket qılıw ;
- hádden tıs júk sensorı retínde rezístor ísletíledí R4;
- qorǵawdıń atqarıw etíwshí mexanízmí tranzístorlarda dínístorníń analogídan paydalanadı KT502 hám KT503.

♦ Stabílízator kíríwínde fíltr retínde kondensator ámeldegí C1. Qarsılıq R1 Zener díyotíní turaqlılastırıw aǵımı ornatíldí KS510 qíymatí 5 ten 10 mA ge shekem. Zener díyotídagí kernew bolıwı kerek 10 volt.
Qarsılıq R5 chíqísh Voltajíníń dáslepkí stabílízacíya rejímín ornatadı.
Qarsılıq R4 \u003 d 1, 0 ohm, júk shınjırına ízbe-íz jalǵanadı. Tarmaq aǵımı qanshellílík úlken bolsa, onıń aǵımına proporcíonal kernew sonshalıq kóp shíǵarıladı.
Dáslepkí jaǵdayda, stabílízatorníń shıǵıwı daǵı júk kíshí yamasa jabıq bolsa, tírístorníń analogí jabıladı. Oǵan 10 voltlík kernew (zener díyotídan) bólekleníw ushın etarlí emes. Bul noqatda rezístor boylap kernew pasayadí R4 derlík nol.
Eger síz júk háreketín az-azdan asırsańíz, rezístor boylap kernew pasayadí. R4. R4 málím bír kernewde, tírístorníń analogí uzíladí hám noqat ortasında kernew ornatıladı Tch1 hám oǵan teń bolǵan ulıwma sım 1, 5 - 2, 0 volt.
Bul tírístorníń ashıq analogíníń anod-katod ótíwíníń kernewí.
LED bír waqtıníń ózínde janadı. D1 favqulodda jaǵday haqqında sígnal. Házírgí waqıtta stabílízatorníń shıǵıwı daǵı kernew teń boladı 1, 5 - 2, 0 volt.
Stabílízatorní normal íslewíne qaytarıw ushın júktí óshíríń hám tuymeshení basıń Qorǵaw ǵulıpın qayta tíklew arqalı.
Stabílízatorníń shıǵıwı taǵı kernew boladı 9 voltqa LED artadí.
Rezístorní sazlaw R3, qorǵaw aǵımın tańlaw múmkín 1 amper jerden hám basqalar. Tranzístorlar T1 hám T2 ízolyacíyasíz bír radíatorga jaylastırılıwı múmkín. Radíatorníń ózí deneden qawípsíz jaǵdayǵa keltírílíwí kerek.

Tírístor yarım ótkezgíshlí gílt bolıp, onıń dízayní tórt qatlamnan íbarat. Olar bír túrden ekínshísíne ótíw múmkínshílígíne íye - jabıqtan ashıq jaǵdayǵa hám kerísínshe.

Bul kurs jumısımda keltírílgen maǵlıwmatlar bul apparat haqqındaǵı sorawǵa tolıq juwap beríwge járdem beredí.