Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Tírístorní qosıw hám óshíríw usılları
Bul túrdegí apparatlar standartınıń jumıs jaǵdayına ótíw málím bír kutuplulukda ámeldegí kernew pulsíní úyreníw arqalı ámelge asıríladı. Qosıw tezlígí hám keyínírek qanday íslewí tuwrısında tómendegí faktorlar tásír etedí:
Tírístorní óshíríw bírpara jollar menen ámelge asırılıwı múmkín:
Tábíy óshíríw. Texníkalıq ádebíyatlarda tábíy kommutacíya sıyaqlı túsíník de ámeldegí - bul tábíy óshíríwge uqsaydı.
Májburíy óshíríw (májburíy ótíw).
Bul apparattıń tábíy jabılıwı, aǵıs dárejesí nolǵa túskende, ózgeríwshen tok menen ísleytuǵın dáwírlerde ámelge asıríladı.
Májburíy óshíríw hár qıylı usıllardı óz íshíne aladı. Olardan eń keń tarqalǵanı tómendegí usıl.
Lotín hárıbí menen belgílenetuǵın kondensator gíltga jalǵanǵan. S belgísí menen kórsetílíwí kerek, bul halda kondensator jabılıwdan aldın zaryadlanıwı kerek.
Tírístorlarníń tíykarǵı túrlerí
Házírgí waqıtta kóp muǵdardaǵı tírístorlar ámeldegí bolıp, olar texníkalıq qásíyetlerínde bír-bírínen parıq etedí - ísletíw tezlígí, basqarıw usılları hám processlerí, ótkezgísh jaǵdayda bolǵan aǵıs baǵdarları hám basqalar.

Eń keń tarqalǵan túrlerí

1,Tírístor díodí. Bunday apparat qosılǵan rejímde antí-parallel díodga íye bolǵan apparatqa uqsaydı.

2,Díot tírístor. Basqa at - dínístor. Bul apparattıń ayríqsha ózgeshelígí sonda, Supero'tkazuvchílar rejímíne ótíw aǵıs dárejesí asıp ketkende júz boladı.
3,Qulflanǵan tírístor.
4,Símmetrík bolmaǵan. Ol tríac dep da ataladı. Bul apparattıń dízayní jumıs rejímínde bolǵanda, parallel kontrastlı díodlí ekí apparatqa uqsaydı.
5, Joqarı tezlík yamasa ínverter. Bul túrdegí apparat rekord waqıt íshínde íslemey qalıw qábíletíne íye - 5 ten 50 míkrosaníyagacha.
6,Optothyrístor. Onıń jumısı jaqtılıq aǵımı járdemínde ámelge asıríladı.
7,Tírístor qorǵasın elektrod boylap atız qadaǵalawı astında.

Qawípsízlík
Tírístorlar júdá zárúrlí bolǵan apparatlar dízímíne kírítílgen tezlíktíń ózgeríwíne tásír etedí aldınǵa aǵımdıń artpaqtası. Ekí díod hám tírístorlar terís tíkleníw aǵımınıń aǵımı menen ajralıp turadı. Onıń tezlígíníń keskín ózgeríwí hám nolǵa túsíwí hádden tıs kernew qáwpín asıradı.

Buǵan qosımsha túrde, bul apparattıń dízaynídagí hádden tıs kernew sístemanıń túrlí bólímlerínde, mısalı, ornatıwdıń kíshí índüktanslarında Voltajníń tolıq joǵalıp ketíwí sebeplí payda bolıwı múmkín.

Joqarıdaǵı sebeplerge kóre, kóbínese bul apparatlardıń ísenímlí qorǵalıwın támíyínlew ushın hár qıylı CFT sxemaları qollanıladı. Bul kontaktlarníń tat basıwına aparıwı dínamíkalıq rejímde bolǵanda, apparattı nadurıs kernew manísları payda bolıwınan qorǵaw etedí.
Eń ulıwma formada bunday apparattı tírístor sıyaqlı ísletíw múmkín tómendegí gruppalarǵa bólíńen: