Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Tírístor sheklewlerí
Bul túrdegí apparatlar menen íslewde bírpara qawípsízlík ílajlarına ámel qılıw kerek hám bírpara sheklewlerdí esta saqlaw kerek.

Mısalı, tríak sıyaqlı bunday apparattıń íslewí waqtında índuktív júk bolsa. Bunday jaǵdayda sheklewler ekí tíykarǵı element - onıń anodlarí hám jumıs aǵımı ortasındaǵı kernew dárejesíníń ózgeríwí tezlígí menen baylanıslı. Aǵıs hám hádden tıs júktíń tásírín sheklew ushın rC shınjırı qollanıladı.
Tírístorlar yarım ótkezgíshlí apparatlardıń bír túrí. Olar joqarı aǵıslardı tártípke salıw hám almastırıw ushın mólsherleńen. Tírístor oǵan qadaǵalaw sígnalın qóllawda elektr shınjırın almastırıwǵa múmkínshílík beredí. Bul onı tranzístorǵa uqsatadı.
Ádetde, tírístor ush termínalǵa íye, olardan bírí basqarıw, ekínshísí bolsa aǵıs aǵımınıń jolín payda etedí. Ekenín aytıw kerek, tranzístor basqarıw aǵımınıń úlkenlígíne proporcíonal túrde ashıladı. Bul qanshellílík úlken bolsa, tranzístor ashıladı hám kerísínshe. hám tírístor menen hámme zat basqasha tártíplestíríledí. Ol tolıq, spazmodík tárzde ashıladı. hám eń qızíg'í, ol qadaǵalaw sígnalı bolmasa da yopílmaydí.
Ískerlík príncípí
Tírístorníń íslewín tómendegí ápíwayı sxema boyınsha kóríp shıǵıń.
Lampochka yamasa LED tírístor anodíga jalǵanǵan hám K2 gíltí arqalı quwat dáregí oǵan jalǵanǵan. Tírístor katodí kerí kúshke jalǵanǵan. Óshíríwdí yoqgandan keyín, tírístorga kernew qollanıladı, bíraq LED yonmaydí.



Eger síz K1 tuymechasíní bossańíz, rezístor arqalı aǵıs qadaǵalaw elektrodına kíredí hám LED jarqıray baslaydı. Kóbínese sxemalarda bul " G" hárıbí menen belgílenedí, bul dárwaza degen mánístí ańlatadı yamasa orıssha deklanşör (basqarıw shıǵıwı ).
Rezístor basqarıw termínalı aǵımın chekleydí. Bul tírístorníń mínímal háreket aǵımı 1 mA, hám ruxsat etílgen aǵıs 15 mA ní quraydı. Sonı yodda tutqan halda, bízíń kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın 1 kOhm qarsılıq rezístorí saylanǵan.
Eger síz taǵı K1 tuymesín bossańíz, bul tírístorga tásír etpeydí hám hesh nárse bolmaydı. Tírístorní jabıq jaǵdayda qaldırıw ushın K2 quwat tuymechasíní óshíríw kerek. Eger síz taǵı kúsh íslecańíz, tírístor dáslepkí jaǵdayına qaytadı.
Bul yarım ótkezgísh úskenesí, tíykarınan, fíksajga íye elektron gílt. Jabıq jaǵdayǵa ótíw, sonıń menen bírge, anoddagí besleme zorıǵıwı málím mínímalǵa shekem, shama menen 0, 7 voltgacha azayǵanda da júz boladı.