|
Tírístorníń íslew príncípí
Tírístor - bul tolıq basqarílmaytug’ín gílt elektron. Sol sebeplí, geyde texníkalıq ádebíyatlarda onı bír sígnallı tírístor dep ataydı, onı basqarıw sígnalı arqalı tek ótkezgísh jaǵdayǵa ótkeríw múmkín, yaǵnıy qosıw kerek. Onı óshíríw ushın (tuwrıdan-tuwrı aǵıs ústínde íslep atírǵanda ) tuwrıdan-tuwrı aǵıs nolǵa túsíwín támíyínlew ushın arnawlı sharalar kóríw kerek.
Tírístor gíltí tek bír jónelíste aǵıs ótkezíwí múmkín hám jabılǵanda ol aldınǵa da, keyín basıp da kernewge shıdam bere aladı.
Tírístor tórt qabatlı p-n-p-n-dúzılıwǵa íye bolıp, ush qorǵasınǵa íye: anod (A), katod (C) hám qadaǵalaw elektrod (G), bul suwretde kórsetílgen. 1
Forma 1. Ápíwayı tírístor: a) - dástúríy grafík belgí; b) - aǵıs-kernew xarakterístíkası.
Formada 1 b, shıǵıw statíkalıq aǵımı - kernew xarakterístíkaları gruppası íG basqarıw aǵımınıń túrlí manísları ushın berílgen. Tírístorní yoqmasdan ustap turatuǵın maksímal aldınǵa kernew íG \u003 d 0 ge teń bolǵan maksímal manísǵa íye. Házírgí íG asqanı sayín tírístor tárepínen ustap turılatuǵın aldınǵa kernew pasayadí. Shtat daǵı tírístor ÍÍ tarmaqqa, óshírílgen jaǵday Í bólímge, kommutacíya procesí ÍÍÍ fílíalǵa tuwrı keledí. Ótkeríw aǵımı yamasa ustap turıw aǵımı tírístorníń ísleytuǵın jaǵdayda qalıwı múmkín bolǵan eń kem ruxsat etílgen aldınǵa aǵımına teń. Bul manís, sonıń menen bírge, qosılǵan tírístor arqalı tuwrıdan-tuwrı Voltaj túsíwíníń mínímal ma`nísíne sáykes keledí.
Fílíal Ív - bul terís kernewden qashqınshı aǵımı. Terís kernew UBO ma`nísínen asıp ketkende, tírístorníń bólekleníwí menen baylanıslı bolǵan terís aǵımdıń keskín ósíwí baslanadı. Buzılıw tábíyaatı yarım ótkezgíshlí zener díotíníń íslewíne tán bolǵan qaytalanbaytuǵın processga yamasa qulama qardıń bólekleníw procesíne tuwrı kelíwí múmkín.
Tírístorlar eń kúshlí elektron gíltler1 kHz den aspaytuǵın chastotada 5 kvgacha bolǵan hám 5 kA ge shekem bolǵan júzímdí aylanıwına ılayıq.
Forma 2. Tírístor korpuslarınıń dízayní: a) - planshet; b) - pím
Tuwrıdan-tuwrı aǵıs máwsímínde tírístor
Dástúríy tírístorní kírgízíw katodga salıstırǵanda unamlı kutupluluğa íye bolǵan aǵıs pulsíní basqarıw máwsímíne kírgízíw arqalı ámelge asıríladı. Júktíń tábíyaatı (aktív, índüktív hám taǵı basqa ), íG baqlaw pulsíníń amplítudasí hám atıw tezlígí, tírístorníń yarım ótkezgísh dúzílísíníń temperaturası, qollanılatuǵın kernew hám júk háreketí qosılǵanda waqtınshalıq process dawam etíw waqtíne sezílerlí tásír kórsetedí. Tírístorní óz íshíne alǵan kontaktlarníń tat basıwına alıp baratuǵın kernewdíń duAC / dt ma`nísíníń jol qoyıp bolmaytuǵın manísları júzege kelmewí kerek, bunda tírístor íG basqarıw sígnalı hám díA / dt kóterílíw tezlígí joq ekenlígínde óz-ózínen yoqílíshí múmkín. Usınıń menen bírge, qadaǵalaw sígnalınıń keskínlígí joqarı bolıwı kerek.
Tírístorlarní óshíríw usılları arasında tábíy óshíríw (yamasa tábíy ótíw) hám májburíy (yamasa jasalma túrde óshíríw) ní ajıratıw ádetíy hol bolıp tabıladı. Tábíy kommutacíya, tírístorlar ózgeríwshen tok dáwírlerínde íslep atírǵanda, aǵıs nolǵa túskende payda boladı.
Májburíy almastırıw usılları júdá túrme-túr bolıp tabıladı. Olardıń eń xarakterlí ózgeshelígí tómendegíler bolıp tabıladı: aldınan zaryadlanǵan C kondensatorünün S gíltí menen jalǵanıwı (3-súwret, a); LC kontaktlaríní zaryadlanǵan CK menen jalǵaw (3-súwret, b); júk máwsímínde waqtınshalıq terbelís ózgeshelíkínen paydalanıw (3-súwret, c).
Forma 3. Tírístorlarní jasalma túrde almastırıw usılları : a) zaryadlanǵan kondensator járdemínde; b) - LC kontaktlarníń tat basıwına alıp kelíwí arqalı ; v) - júktíń salınımlı ózgeshelígí sebeplí
Sxemaǵa muwapıq ótíw waqtında sek. 3 hám kommutator kondensatorünün terís polaríte menen jalǵanıwı, mısalı, basqa járdemshí tírístor, onıń ótkezgísh tíykarǵı tírístorga túsíwíne alıp keledí. Kondensatordıń zaryad aǵımı tírístorníń tuwrıdan-tuwrı aǵımına kerí jóneltírílganlígí sebeplí, ekínshísí nolǵa túsedí hám tírístor artadí.
Forma daǵı díagrammada. 3 b, LC tutasuvíníń jalǵanıwı kommutator kondensatorünün salınımlı bír zaryadın keltíríp shıǵaradı. Bunday halda, basında zaryad aǵımı tírístor arqalı onıń tuwrıdan-tuwrı aǵımına kerí oqadí, olar teń bolǵanda tírístor artadí. Keyínírek, LC dáwírí aǵımı tírístor vS den vD díyotíga ótedí. Loop aǵımı vD díyotídan oqíb ótkende, tírístor vS ga ashıq díyot boylap kernew tómenlewíne teń terís kernew qollanıladı.
Forma daǵı díagrammada. 3, tírístor vSní quramalı RLC yukíga jalǵaw waqtınshalıq jaǵdaydı keltíríp shıǵaradı. Arnawlı bír júk parametrlerínde, bul process í aǵıs aǵımınıń polarítesíní ózgertíríwshí terbelís ózgeshelíkíne ıyelewí múmkín. Bunday halda, tírístor vSní óshírgennen keyín, vD díodasí qosıladı, ol kerí kutupluluk aǵımın ótkeríwdí baslaydı. Geyde bul kommutacíya usılı kvazí-tábíy dep ataladı, sebebí ol júk háreketíníń polarítesíníń ózgeríwí menen baylanıslı.
Do'stlaringiz bilan baham: |
