Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Ápíwayı tírístorga tíykarlanǵan sígnal
Tírístorga tıykarlanıp, síz píezo emítterídan paydalanıp, dawıs shıǵarıp, jaqtılıqqa juwap beretuǵın ápíwayı sígnaldı ámelge asırıwıńız múmkín. Tírístorní basqarıw termínalına fotorezístor hám sazlaw rezístorí arqalı aǵıs jíberíledí. Fotorezístorga túsken nur onıń qarsılıgın pasaytíradí. hám tírístorní basqarıw shıǵıwında, onı ashıw ushın etarlí bolǵan ashıw aǵımı baslanadı. Sonnan keyín, tvít qosıladı.
Tyuníń rezístorí apparattıń bayqaǵıshlıǵın, yaǵnıy jaqtılıq tásírínde juwap shegarasın sazlaw ushın mólsherleńen. Eń qızíg'í sonda, jaqtılıq bolmasa da, tírístor ashıq jaǵdayda qalıwdı dawam ettíredí hám sígnal toqtamaydí.

Eger síz fotosensítív elementke kerí jaqtılıq nurın ornacańíz, sonda ol áynek tagída porlaydí, síz ápíwayı tútín sensorı alasız. Jaqtılıq dáregí hám qabıllaǵısh arasına túsken tútín jaqtılıqnı shashıp jíberedí, bul sígnaldı qozǵatadı. Bul apparat ushın korpus zárúr, sonda quyash yamasa jasalma jaqtılıq dáreklerí jaqtılıq qabıllaǵıshqa kírmaydí.

Síz tírístorní basqa jol menen ashıwıńız múmkín. Onıń ushın basqarıw termínalı hám katod ortasında kíshí kernewdí qısqasha qóllaw jetkílíklí.
Túrlí regulyatorlar haqqında ulıwma maǵlıwmat
Endí tírístorní maqsetke muwapıq ísletíwdí kóríp shıǵıń. 220 voltlík kernewde ísleytuǵın ápíwayı tírístor quwat regulyatorınıń sxemasın kóríp shıǵıń. Dúzılıw ápíwayı hám tek bes bólekten íbarat.

Yarım ótkezgíshlí díod vD.

Ózgeríwshen qarsılıq R1.
R2 rezístorí.
Kondensator C
Tírístor vS.
Olardıń usınıs etílgen reytíńlerí díagrammada keltírílgen. Díyot retínde síz KD209, KU103 v tírístoríní yamasa odan kúshlílew paydalanıwıńız múmkín. Kemínde 2 vatt quwatqa íye rezístorlardan, kemínde 50 volt kernew ushın elektrolítík kondensatorlardan paydalanıw usınıs etíledí.
Bul kontakt elektr tarmaǵındaǵı kernewdíń tek bír yarım cíklın basqaradí. Eger bíz díoddan tısqarı barlıq elementlerdí kontaktlarníń tat basıwınan alıp taslaǵanímízní oyda sawlelendíríw qílsak, ol tek ózgeríwshen júzímdíń yarım tolqının ótkeredí hám kúshdıń tek yarımı, mısalı, lehímlaydígan temír yamasa akkor shıra.
Tírístor qosımsha díyot tárepínen kesílgen qosımsha bólímlerdí ótkeríp jíberíwge múmkínshílík beredí. Ózgeríwshen R1 rezístoríníń jaǵdayı ózgergende, shıǵıw Voltají ózgeredí.

Tírístorní basqarıw termínalı kondensatordıń oń termínalına jalǵanǵan. Kondensator boylap kernew tírístorníń aylanıw kernewíne kóterílganda, unamlı yarım cíkldıń málím bír bólegín ashadı hám ótedí. Ózgeríwshen rezístor kondensatorün zaryadlanıw tezlígín anıqlaydı. hám ol qanshellílík tez zaryadlanǵan bolsa, tírístor qanshellílík tez ashıladı hám ol kutuplulukní ózgertírmesten aldın unamlı yarım cíkldıń bír bólegín ótkeríp jíberíwge waqıt boladı.

Unamsız yarım tolqın kondensatorǵa jetkízíp berílmaydí jáne onıń íshíndegí kernew bírdey kutupluluğa íye, sol sebeplí onıń kutupluluğu bar ekenlígí qorqınıshlı emes. Óshíríw sízge quwattı 50 den 100% ga ózgertíwge múmkínshílík beredí. Lehímlańan temír ushın bul tuwrı.
Tírístor aǵımdı anoddan katodgacha bír jónelíste ótkeredí. Bíraq ekí jónelíste de ótetuǵın túrler bar. Olarǵa símmetrík bolmaǵan tírístorlar yamasa tríaklar dep ataladı. Olar AC kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın júklerdí basqarıw ushın ísletíledí. Olardıń tíykarında júdá kóp sanlı quwat regulyatorı bar.