Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

Tírístorlarníń ulıwma parametrlerí
1. Kommutacíya kernewí tírístor qosılǵan mínímal anod kernewí bolıp tabıladı.
2. Aldınǵa kernew - Bul anodníń maksímal aǵımında tuwrıdan-tuwrı kernew tómenlewí.
3. Terís kernew - bul jabıq jaǵdayda tírístordagí maksímal ruxsat etílgen kernew.
4. Aldınǵa maksímal aǵıs - Bul ashıq jaǵdayda maksímal aǵıs.
5. Terís aǵıs - maksímal terís kernew degí aǵıs.
6. Maksímal elektrodtı basqarıw aǵımı
7. Qosıw / óshíríwdí keshíktírísh waqıtı
8. Maksímal quwattı tarqatıw

Ǵulıplı tírístorlar
Tírístorlar joqarı kernewlí hám joqarı júzímlí (joqarı júzímlí) dáwírlerdí almastırıw ushın ísletíletuǵın eń kúshlí elektron gíltler bolıp tabıladı. Bíraq, olardıń sezílerlí kemshílígí bar - tolıq basqarílmaytug’ín basqarıw, bul olardı óshíríp qoyıw ushın tuwrıdan-tuwrı júzímdí nolǵa qaytarıw ushın sharayat jaratıw kerek. Bul kóbínese tírístorlardan paydalanıwdı chekleydí hám quramalılastıradı.
Bul kemshílíktí saplastırıw ushın, basqarıw elektrodındaǵı sígnal menen jasırılǵan tírístorlar íslep shıǵılǵan. Bunday tírístorlar blokírovka (GTO - dárwaza jabılatuǵın tírístor) yamasa óz-ara operacíya dep ataladı.
Ǵulıplı tírístorlar (ZT) tórt qabatlı rprp dúzılıwǵa íye, bíraq usınıń menen bírge olar dástúríy tírístorlardan tupten parıq etetuǵın bír qatar zárúrlí dízayn qásíyetleríne íye - bul tolıq basqarılatuǵın ózgeshelík. Aldınǵa jónelíste ǵulıplanadígan tírístorlarníń statíkalıq Í - v xarakterístíkası dástúríy tírístorlarníń Í - v xarakterístíkaları menen bírdey. Bíraq, ǵulıplanadígan tírístor ádetde úlken terís kernewlerdí blokírovka etíwge ılayıq emes hám kóbínese parallel jalǵanǵan díyotga jalǵanadı. Bunnan tısqarı, ǵulıplanadígan tírístorlar aldınǵa kernewdíń sezílerlí tómenlewí menen ajralıp turadı. Ǵulıplańan tírístorní óshíríw ushın kúshlí elektrod máwsímínde, bíraq qısqa múddetlí (10 -100 mk) kúshlí unamsız aǵıs pulsíní (tuwrıdan-tuwrı óshíríw aǵımınıń ma`nísí boyınsha shama menen 1: 5) támíyínlew kerek.
Ǵulıplanǵan tírístorlar dástúríy tírístorlar menen salıstırıwlaganda kernew hám aǵıslardıń shegaralanǵan maníslarına (shama menen 20 -30%) íye.