Ózbetínshe jumısı Tema; Tírístorlar íslew príncíplerí

KU201 K tírístorídagí kernew regulyatorı
Xojalıq hám sanaat tarmaqlarında elektr tokı sínusoídal nızamǵa muwapıq ózgeríwí málím. Chastotalı ózgeríwshen elektr tokınıń forması 50 gerctaqdím etílgen 1-súwret a).


Bír dáwír, cíkl, kernew óz ma`nísín ózgertíredí: 0 → (+ Umax) → 0 → (-Umax) → 0.
Eger síz eń ápíwayı alternatorní oyda sawlelendíríw qılsańız (1 b-su'wret) bír jup polyus menen, bunda sínusoídal ózgeríwshen júzímdí alıw rotor ramkasın bír aylanıwda anıqlaydı, keyín rotorníń málím bír dáwírdegí hár bír pozícíyasí shıǵıw kernewíníń málím bír ma`nísíne tuwrı keledí.
Yamasa dáwír ushın sínusoídal kernew ma`nísíníń hár bír ma`nísí ushın málím bír múyeshka tuwrı keledí α ramkanı aylandırıw. Fazalar múyeshí α, bul waqtıníń ózgeríp turatuǵın muǵdarın waqtıníń anıq bír mínutında belgíleytuǵın múyesh.
Keńíslíktíń múyeshí momentínde:
α = 0° kernew Ol \u003 d 0;
a \u003 d 90 ° keskínlík Ol \u003 d + Umax;
a \u003 d 180 ° keskínlík Ol \u003 d 0;
a \u003 d 270 ° keskínlík Ol \u003 d - Umax;
a \u003 d 360 ° keskínlík Ol \u003 d 0.
AC AC shınjırlarında tírístor járdemínde kernewdí sazlaw jaysha sínusoídal ózgeríwshen júzímdíń qásíyetlerínen paydalanadı.
Maqalada aytılǵanı sıyaqlı, " ": tírístor, bul basqarılatuǵın elektr supap nızamına muwapıq ísleytuǵın yarım ótkezgísh. Onıń ekí turaqlı jaǵdayı bar. Arnawlı bír sharayatlarda ol ótkezgísh jaǵdayǵa ıyelewí múmkín. (ashıq ) hám ótkezgísh bolmaǵan jaǵday (jabıq ).
Th Tírístorda katod, anod hám basqarıw elektrod bar. Tekseríw elektrodınan paydalanıp, síz ózgertíwíńíz múmkín elektr jaǵdayı tírístor, yaǵnıy ózgeríwí elektr parametrlerí dárwazalar.
Tírístor elektr tokın tek bír jónelíste ótkezíwí múmkín - anoddan katodgacha (tríak aǵımdı ekí jónelíste de uzatadı ).
Sol sebeplí, tírístorníń íslewí ushın, ózgeríwshen júzímdí díod ko'prígí járdemínde tuwrılanǵan halda, noldan ótken kernew menen oń kutupluluk pulsacíya etíwshí kernewíne aylandırıw kerek. 2-súwret.

Tírístordí basqarıw usılı - bul bír waqtıníń ózínde támíyínlew (yarım cíkl dawamında ) AQSH) ótíw arqalı Ue - Koqím yoqíldí Qosılǵan tírístor.

Sol waqıttan baslap, tíykarǵı katod - anod aǵımı tírístor arqalı oqadí, tírístor jabılǵanda keyíńí yarım cíkl noldan ótedí.
Kommutacíya aǵımı Qosılǵan tírístorní túrlí jollar menen alıw múmkín.
1. Aǵıs sebeplí: + Ol - R1 - R2 - Ue - K --Ol (3-súwret díagrammasında ).
2. Tekseríw pulslaríníń qálíplesíwí hám olardı basqarıw elektrod hám katod ortasında jetkízíp beríw ushın bólek túyínnen.
Bírínshí halda, basqarıw elektrodınıń aǵımı kavşak arqalı oqadí Ue - K, az-azdan ósíp baradı (stress menen artıp baradı AQSH) manísǵa yetguncha Qosılǵan. Tírístor ashıladı.
faza usılı.
Ekínshí halda, íshínde qálíplesken arnawlı apparat, ótíw waqtında waqıtında qısqa puls qollanıladı Ue - K, odan tírístor ashıladı.
Bul tírístorní basqarıw usılı dep ataladı júrek urıw fazası usılı.
Ekí jaǵdayda da, tírístorní qosıwdı basqarıwshı aǵıs elektr tarmaǵınıń nolǵa ótíwíníń baslanıwı menen sínxronlashtírílíshí kerek.
Tírístor qosılǵan waqıttı basqarıw ushın qadaǵalaw elektrodınıń háreketí azayadı.
Faz tírístoríní basqarıw usılı.
♦ Tírístor qapırıqmeríníń ápíwayı mısalından paydalanıwǵa urınıp kóremíz (tutasıw qosılǵan.) 3-súwret) AC máwsímínde tírístorníń qásíyetlerín analíz qılıw.
Rektífíkator ko'prígídan keyín kernew pulsacíya etíwshí kernew bolıp, tómendegíshe ózgeredí:
2-suwretde bolǵanı sıyaqlı 0 → (+ Umax) → 0 → (+ Umax) → 0

Th Tírístor qadaǵalawınıń baslanıwı tómendegíshe.
Baratırǵan kernew menen AQSH, kernew noldan ótken waqıttan baslap, qadaǵalaw elektrodınıń kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın bír aǵıs payda boladı Íup shınjır boylap
+ Ol - R1 - R2 - Ue - K --Ol.
Baratırǵan kernew menen AQSH ósíp atırǵan hám basqarılatuǵın aǵıs Íup (basqarıw elektrod - katod).
Tekseríw elektrodınıń aǵımı jetkende Qosılǵan, tírístor qosıladı (ashıladı ) hám noqatlardı jabadı + Ol hám -Ol díagrammada.
Ashıq tírístor boylap kernew tómenlewí (anod - katod) 1, 5 - 2, 0 volt. Tekseríw elektrodınıń aǵımı derlík nolǵa túsedí hám tírístor kernew payda bo'lguńa shekem ótkezgísh jaǵdayda qaladı. AQSH tarmaq nolǵa tushmaydí.
Tarmaq kernewíníń jańa yarım cíklınıń tásírí menen hámme zat taǵı tákírarlanadı.
♦ Tek kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın aǵıs, yaǵnıy L1 lampochkaníń kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın aǵımı :
Us - qamsızlandırıw - díodlí kópír - anod - tírístor katod - díodlí kópír - L1 lampochka - Us.
Jaqtılıq boladı órttı tutíń tarmaq Voltajíníń hár bír yarım cíklı menen kernew noldan ótíp ketkende artadí.
Mısal ushın bírpara esap -kítaplardı qílaylík. 3-súwret. Bíz elementlerdíń maǵlıwmatların díagrammada bolǵanı sıyaqlı ísletemíz.
Tírístor ushın málímleme KU202 Nkommutacíya aǵımı Íon \u003 d 100 mA. Tíykarınan, ol talay kíshí hám teń bolıp tabıladı 10 - 20 mA mısalǵa qaray.
Mısalı alaylıq Íon \u003 d 10 mA.
Qosıw momentín basqarıw (ayqınlıqtı sazlaw ) manísnı ózgertíw arqalı ámelge asıríladı ózgeríwshen qarsılıq rezístor R1. Hár qıylı rezístor manísları ushın R1, tírístorníń hár qıylı kernewlerí boladı. Bunday halda, tírístorní qosıw waqıtı tómendegíshe ózgeredí:
1. R1 \u003 d 0, R2 \u003 d 2, 0 Kom. Uon \u003 d Íon x (R1 + R2) \u003 d 10 x (0 + 2 \u003 d 20 volt).
2. R1 \u003 d 14, 0 Kom, R2 \u003 d 2. 0 Kom. Uon \u003 d Íon x (R1 + R2) \u003 d 10 x (13 + 2) \u003 d 150 volt.
3. R1 \u003 d 19, 0 Kom, R2 \u003 d 2. 0 Kom. Uon \u003 d Íon x (R1 + R2) \u003 d 10 x (18 + 2) \u003 d 200 volt.
4. R1 \u003 d 29, 0 Kom, R2 \u003 d 2. 0 Kom. Uon \u003 d Íon x (R1 + R2) \u003 d 10 x (28 + 2) \u003 d 300 volt.
5. R1 \u003 d 30, 0 Kom, R2 \u003 d 2. 0 Kom. Uon \u003 d Íon x (R1 + R2) \u003 d 10 x (308 + 2) \u003 d 310 volt.
Fazalar múyeshí α den parıq etedí a \u003 d 10, a \u003 d 90 ǵa teń dáreje.
Bul esap -kítaplardıń shamalıq nátíyjesí keltírílgen ánjír 4.


Sínus tolqınınıń tóplanǵan bólegí júktíń bólístírílgen kúshíne tuwrı keledí.
Quwattı fazalıq usıl menen sazlaw tek qadaǵalaw múyeshíníń tar sheńberínde múmkín a \u003 d 10 ° den a \u003 d 90 ° ge shekem.
Yaǵnıy, íshínde 90% ten 50% ge shekem jukke ajıratılǵan quwat.
Fazalı múyeshní baqlawdı baslaw a \u003 d 10 Bír waqtıníń ózínde dáreje t \u003 d 0 - t \u003 d 1, basqarıw elektrod máwsímínde aǵıs ele manísǵa eríwmadí Qosılǵan (Bíz 20 volt ma`nísíne eríwmadík).
Eger kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın kondensator bolmasa, bul shártlerdíń barlıǵı qandíríladí. Menen.
Eger síz kondensatordı qoysańız Menen (2-súwret díagrammasında ) kernewdí basqarıw díapazonı (ózgerísler múyeshí) joqarıdaǵı sıyaqlı ońǵa jıljıydı 5-súwret.

Óytkení, aldın (t \u003 d 0 - t \u003 d 1)), barlıq aǵıs kondensatordı zaryad qılıw ushın ketedí Menen, tírístorníń Ue hám K arasındaǵı kernew nolǵa teń hám ol yoqílmaydí.

Kondensator zaryad alǵannan keyín, aǵıs qadaǵalaw elektrodınan ótedí - katod, tírístor qosıladı.
Tártípke salıw múyeshí kondensatordıń sıyımlılıqına baylanıslı hám shama menen háreketlenedí a \u003 d 30 dan a \u003 d 120 ǵa shekem dáreje (kondensator sıyımlılıqı menen) 50 uF) Tírístorní qanday tekseríw múmkín?
Óz blogímda bul tema boyınsha bíypul sabaqlar ushın byulletení jaylastıredím.
Bul sabaqlarda men kópshílíkke arnalǵan formada tírístorníń mánísín ılajı bolǵanınsha túsíndíríwge háreket etdím: ol qanday ísleydí, qanday etíp tuwrıdan-tuwrı hám ózgeríwshen tok dáwírlerínde ísleydí. Ol tírístorlar hám dínístorlarníń kóplegen jumısshı dáwírlerín keltírdí.
Bul sabaqta, jazılıwchílarníń sorawína qaray, men bír neshe mısallardı keltíremen tírístorníń pútínlígín tekseríw.