|
Tírístorlardíń tíykarǵı túrlerí
Ǵulıplańan tírístorlardan tısqarı, tezlígí, basqarıw processlerí, aǵıslardıń jóneltíríwshí jaǵday daǵı baǵdarı hám basqalar menen parq etíwshí hár qıylı turístorlarníń keń sheńberí íslep shıǵılǵan. Olar arasında tómendegí túrlerdí atap ótíw kerek:
tírístorga parallel jalǵanǵan díyot menen tírístorga teń bolǵan tírístor díodí (6. 12-súwret, a);
a hám C ortasında málím bír kernew dárejesí qollanılǵanda ótkezgísh bolatuǵın díod tírístor (dístístor) (6 -súwret, b);
ǵulıplanadígan tírístor (6. 12-súwret, c);
símmetrík tírístor yamasa tríak, bul ekí qarsı parallel jalǵanǵan tírístorga teń
(6.12-súwret, d);
joqarı tezlíklí ínverter tírístor (jumıs waqıtı 5-50 mk);
mısalı, MOS tranzístorınıń tírístor menen kombínacíyasınan kelíp shıqqan halda, basqarıw elektrodınıń maydan qadaǵalawı menen tírístor;
jaqtılıq aǵımı tárepínen basqarılatuǵın optotístíst.
Forma 6. Tírístorlarníń dástúríy grafík belgílerí: a) - tírístor díodí; b) - díyot tírístor (dínístor); c) - ǵulıplanadígan tírístor; d) - tríak
Tírístordı qorǵaw
Tírístorlar aldınǵa aǵıs díA / dt hám aldınǵa kernew duAC / dt ushın óltíríw tezlígí ushın júdá zárúrlí bolıp tabıladı. Tírístorlar, tap díodlar sıyaqlı, terís qayta tíklew aǵımınıń fenomení menen ajralıp turadı, onıń keskín tómenlewí nolǵa teń bolıp, joqarı duAC / dt ma`nísíne íye bolǵan hádden tıs kernewdí kúshaytadı. Bunday hádden tıs kernew, kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın índüktív elementlerde aǵımdıń keskín toqtap qalıwı, sonday-aq kíshí ornatıw índüktansının nátíyjesí bolıp tabıladı. Sol sebeplí tírístorlarní qorǵaw ushın ádetde hár qıylı DFTF dáwírlerí qollanıladı, olar dínamíkalıq rejímlerde jaramsız díA / dt hám duAC / dt maníslarınan qorǵaw etedí.
Kóplegen jaǵdaylarda, tírístor qosılǵan kontaktlarníń tat basıwına kírítílgen kernew dárekleríníń íshkí índüktansları LS qosımsha índüktansını kírítpeslík ushın etarlí. Sol sebeplí, ámelde, óshíríw waqtında hádden tıs kernew dárejesí hám tezlígín azaytatuǵın CFTFlarga kóbírek mútajlík bar (7-súwret).
Forma 7. Ádetde tírístorní qorǵaw dáwírí
Onıń ushın ádetde tírístor menen parallel túrde jalǵanǵan RC dáwírlerí ísletíledí. RC kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın hár qıylı ózgeríwshen modífíkacíyaları hám tírístorlarní hár túrlı ísletíw sharayatları ushın olardıń parametrlerín esaplaw usılları bar.
Ǵulıplańan tírístorlar ushın CFTP tranzístorlarına uqsas kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın ótíw jolların qálíplestíríw sxemaları qollanıladı.
Tírístorní basqarıw sísteması ózgeríwshen hám pulsacíyalanuvchí aǵıs dáwírlerínde tarmaq menen sínxronlashtíríladígan sheksíz ízbe-íz basqarıw ímpulslaríní ísletedí hám tarmaq zorıǵıwınıń nolǵa ótíwíne salıstırǵanda qadaǵalaw ímpulslaríníń qırların fazalıq jılısıwdı ámelge asıradı.
Arnawlı apparat tárepínen jaratılǵan qadaǵalaw pulsí qadaǵalaw elektrodınıń ótíwíne qollanıladı - baylanıstıratuǵın tírístorníń katodí bolıp tabıladı. elektr tarmaǵı jukke.
Kelíń, bunday quwattı elektr lehímlanadígan temírdíń ushí ushın temperaturanı basqarıw úskenesínen paydalanıp analíz qílayıq. 100 vatt hám 220 volt. Bul apparattıń díagramması kórsetílgen 1-súwret.
AC Elektrda lehímlanadígan temír ushın temperaturanı basqarıw úskenesí 220 volt, qosılǵan díodlí kópírden íbarat KC405 Atírístor KU202 N, zener díodí, puls payda etíwshí basqarıw blokı.
Kópír járdemínde ózgeríwshen kernew tolqın tolqınına aylanadı (Umax \u003 d 310 B) unamlı kutupluluk (T1 noqatı ).
Qálíplestíríw túyín tómendegílerden íbarat :
- Zener díodí, hár bír yarım cíkl ushın trapezoídal kernew payda etedí (T2 noqatı );
- waqtınsha zaryad -túsíríw shınjırı R2, R3, C;
- dínístorníń analogí Tr1, Tr2.
Rezístor menen R4 tírístorní jumısqa túsíríw ushın puls kernewí shíǵarıladı (4-noqat ).
Grafíklarda (2-súwret) noqatlarda stresstí qálíplestíríw procesí kórsetílgen T1 - T5 ózgergende ózgeríwshen qarsılıq R2 noldan maksímalǵa shekem.
Rezístor arqalı R1 tarmaqtıń tolqınlı kernewí zener díyotíga ótedí KS510.
Zener díyotída 10 voltlí trapezoídal kernew payda boladı (T2 noqatı ). Bul tártípke salıw salasınıń basın hám aqırın belgíleydí.
♠ waqıt kesteín tańlaw (R2, R3, C) sonday saylanǵankí, yarım cíkl dawamında kondensator ísleydí Menen Men tolıq zaryad alıwǵa erístím.
Ótíw kernewíníń baslanıwı menen Uc nol arqalı, trapezoídal kernew payda bolıwı menen, kondansatordagí kernew ósíwdí baslaydı Menen. Kondensator boylap kernew payda bolǵanda Uk \u003 d 10 volt, tírístor analogí arqalı ótedí (Tr1, Tr2). Kondensator Menen analog arqalı rezístorga jíberíledí R4 hám oǵan parallel túrde ótíw, ótíw Ue - K tírístor (T3 noqatı ) hám tírístorní yoqadí.
Tírístor KU202 kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın tíykarǵı júk háreketín ótkeredí: tarmaq - KC405 - lehím temír temír - anod - tírístor katod - KC405 - qamsızlandırıw - tarmaq.
Rezístorlar R5 - R6 apparattıń turaqlı íslewí ushın xızmet etedí.
♠ Basqarıw blokınıń jumısqa túsírílíwí avtomatíkalıq túrde kernew menen sínxronlashtíríladí Uc tarmaq.
Zener díodí bolıwı múmkín D814 v, G, D yamasa KS510, KS210 kernewde 9 dan 12 voltgacha.
Ózgeríwshen rezístor R2 - 47 - 56 Kom kem emes 0, 5 vatt.
Kondensator C - 0, 15 - 0, 22 mkF, endí joq.
Qarsılıq R1 - ush rezístordan qońıraw qılıw usınıs etíledí 8. 2 Com, ekí vatt, júdá qızıp ketpewí ushın.
Tranzístorlar Tr1, Tr2 - juplıqlar KT814 A, KT815 A; KT503 A, KT502 A hám boshq.
♠ Eger basqarılatuǵın quwat aspasa 100 vatt, síz tírístorní radíatorsíz ísletíwíńíz múmkín. Eger júk kúshí bolsa 100 vattdan artıq zárúr radíator maydanı 10 - 20 sm2.
Thís Bul ímpuls-faz usılında tírístor ushın qozǵawtıwshı puls pútkíl yarım cíkl dawamında payda boladı.
Í. e. ózgerísler múyeshín sazlawda derlík noldan 100% ge shekem quwat sazlamalarí ámeldegí a \u003 d 0 den a \u003 d 180 ge shekem dáreje.
Íshíndegí grafíklarda 5 nomerí Saylanǵan fazalar múyeshleríndegí júktíń stress formaları kórsetílgen. a \u003 d 160, a \u003 d 116, a \u003 d 85, a \u003 d 18 dáreje.
Ma`nísí boyınsha a \u003 d 160 dáreje, tírístor derlík yarım cíkl dawamında jabıladı tarmaqtaǵı kernew (yukdagí quwat júdá az).
Ma`nísí boyınsha a \u003 d 18 dáreje, tírístor derlík yarım cíkl dawamında ashıq (yukdagí kúsh derlík 100% ).
Íshíndegí grafíklarda 4 nomerí Tírístorníń ashılıwı waqtında, tándarleyen puls payda bolıwı menen, ashıq tírístor boylap kernew tómenlewí qosıladı ( Joqarıǵa sxemada 4 noqatda ).
Barlıq strelkalar noqatlarda kórsetíldí T1 - T5, noqatqa salıstırǵanda T6 osíloskopda kóríw múmkín.
Do'stlaringiz bilan baham: |
