Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí



Download 2,07 Mb.
Pdf ko'rish
bet67/81
Sana24.04.2022
Hajmi2,07 Mb.
#578708
TuriУчебное пособие
1   ...   63   64   65   66   67   68   69   70   ...   81
Bog'liq
lipbeni oqtw metodikas

Keri baylanıs sisteması
– oqıtılıp atırǵanlardıń shaxs sıpatında qáliplesiw procesin 
sáwlelendiredi. Olardıń kásiplik belgileri bárqulla tekserilip turıladı, anıqlanadı, 
zárúr bolsa belgilengen qánige shaxsı modeliniń parametrlerine túsiriw ushın. 
Kognitivlik pedtexnologiya
– oqıwshını adamzat jámiyeti tárepinen toplanǵan 
bilim, tájiriybe menen qurallandırıw hám olardı óziniń keleshektegi xızmetinde 
qollanıwǵa úyretiwdi maqset etip qoyadı. 
Kónlikpe
– úyreniw nátiyjesinde qolǵa kirgizilgen, ıqtıyarsız, avtomat túrde 
orınlanatuǵın háreket, kónlikpeler qanday da háreketti qadaǵalawsiz, avtomat túrde 
orınlaw qábileti. 
Kórsetpeli oqıtıw metodlari
- Awizeki oqıtıw metodlari qanday maqsette qollanılsa 
kórsetpeli metodlarıda sonday maqsette qollaniladi. Ol baqlaw, demonstraciya hám 
illyustraciya bolip úsh túrge bólinedi. Baqlaw mektep ámeliyatinda baqlaw 
metodınıń eki túri zat hám qubilislardi tábiyiy hám jasalma, tájiriybe jaǵdayinda 
baqlaw túri qollaniladi. Baqlaw qisqa hám uzaq múddetli boladi. 
Kreativlik pedagogikalıq texnologiya
– dóretiwshilik, oylaw hám uqıplılıqtı 
rawajlandırıw, onı qáliplestiriwge qaratılǵan. Bul usıldı mekteplerde, joqarı oqıw 
orınlarında paydalanǵan maqul. 
Qadaǵalaw sisteması
– hár bir oqıwshınıń oqıw iskerliginiń jedellesiwin baqlawǵa 
baǵdarlanǵan.
Mámleketlik tálim standartı
– úzliksiz tálimniń belgili basqıshında shaxs (qánige) 
tıń tayarlıq dárejesi hám mazmunına qoyılatuǵın minimum talaplar. 
Leksikologiya
- jeke sózlerdi ǵana emes al olardı sózlik quramın ishinde qarap


167
sózler jıynaǵın belgili bir nızamlıq tiykarında payda bolǵan hám rawajlanatuǵın 
pútin bir sistema sıpatında úyretedi. Til biliminiń baslı tarawlarınıń biri. Onda 
tildiń leksikası haqqındaǵı máseleler úyreniledi. Leksika grektiń lexikos sózlik 
degen sózinen kelip shıqqan. Leksika degende anaw ya mınaw tilde sóylewshi 
jámáttiń kúndelikli pikir alısıwında paydalanıp kiyatırǵan sózlerdiń jıyıntıǵın 
túsinemiz. Til biliminde belgili bir tildiń sózlik baylıǵı sol tildiń leksikası dep 
ataladı. Al leksikologiya bolsa lexikos hám losos (ilim) degen eki sózden quralıp 
sózlik quram haqqındaǵı ilim degendi bildiredi. 

Download 2,07 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   63   64   65   66   67   68   69   70   ...   81




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish