Matematika oqíTÍw metodikasí

BIRDEY BÓLIMGE IYE BÓLSHEKLERDI SALÍSTÍRÍW 
 
Uzınlıǵı 6 sm bolǵan kesindi sızıń. Onıń
.
6
4
;
6
3
;
6
2
;
6
1
bóleginiń uzınlıǵı neshe santimetr bolıwın tawıp, juwaptı keste 
kórinisinde jazayıq: 
Úlesler 
.
6
1
.
6
2
.
6
3
.
6
4
.
6
5
Úleslerge sáykes uzınlıqlar 
(sm) 
1 
2 
3 
4 
5 
Bólimi ózara teń (birdey) bolǵan bólsheklerdiń: biriniń alımı 
úlken bolsa, sol bólshek úlken boladı, qaysı biriniń alımı kishi bolsa, 
sol bólshek kishi boladı. 
Uzınlıǵı 12 sm bolǵan kesindi sızıń. Onıń 
.
4
1
;
3
1
;
2
1
bóleginiń 
uzınlıǵı neshe santimetr bolıwın tawıp, juwabın keste boyınsha 
jazayıq: 
Úlesler 
.
2
1
.
3
1
.
4
1
.
6
1
Úleslerge sáykes uzınlıqlar 
(sm) 
6 
4 
3 
2 
301

---

Alımları ózara teń bolǵan bólsheklerden: qaysı biriniń bólimi 
kishi bolsa, sol bólshek úlken boladı; qaysı biriniń bólimi úlken 
bolsa, sol bólshek kishi boladı. 
Bólimi 4 bolǵan 3 bólshek jazıń. Bólimi 8 bolǵan 4 bólshek 
jazıń. Bólimi 10 bolǵan 5 bólshek jazıń. 
Alımı 1 bolǵan 4 bólshek jazıń. Alımı 3 bolǵan 4 bólshek jazıń. 
Alımı 5 bolǵan 4 bólshek jazıń. 
Juldızshalar ornına > yamasa < belgilerinen sáykes keletuǵının 
qoyıń: 
a) 
.
6
4
6
3
;
6
2
6
1


; 
b) 
.
6
3
5
3
;
3
1
2
1


Dápterińizge qálegen AB kesindi sızıń. Onıń ortasın C tochka 
menen belgileń. Nátiyjede, AB kesindi teń eki bólekke ajıratıladı. 
AC=CB. Hár bir bólek AB nıń ekiden bir bólegin (yarımın) quraydı. 
Nadira apa bir pútin torttı 8 bólekke bóldi. Sonnan bir bólegin 
balasına berdi. Balası torttıń qanday úlesin aldı? Nadira apanıń 
balası torttıń segizden bir úlesin aldı. 
Dóńgelekti, kesindini, kvadrat yamasa tuwrı tórtmúyeshlikti bir 
pútin dep qaraw múmkin. Pútinniń teń bólekleri úlesler dep ataladı. 
Ádette, ekiden bir úles-yarım, tórtten bir úles-sherek, segizden bir 
úles bolsa yarımsherek dep aytıladı. 
Súwrettegi kórinislerdiń qanday bólimi (úlesi) boyalǵan? 
Anası eki oqıwshı balası ushın barlıǵı bolıp 15 dápter satıp aldı. 
Dápterdiń 3 úlesin úlken balasına, 2 úlesin bolsa kishi balasına berdi. 
Har bir bala neshewden dápter aldı? 
302

---

Manzura menen Atabek birgelikte fermer xojalıǵına járdem 
berip, jámi 480 kg júzim úzdi. Onıń 
3
1
bólegin Manzura, qalǵanın 
Atabek úzdi. Hár bir bala neshe kilogrammnan júzim tergen? 
Erik qurıtılǵanda óz massasınıń 
3
1
bólegine shekem qaq alınadı. 
300 kg erikten qansha qaq alınadı? 240 kg erikten she? 
Fermer xojalıǵı 120 bas malǵa iye. Olardıń 
2
1
bólegi qoylar, 
3
1
bólegi eshkiler, qalǵanı sıyırlar. Xojalıqta hár bir maldan neshewden 
bar? 
Turist saatına 3 km tezlik penen 4 saat júrgennen keyin, 1 saat 
dem aldı. 
Soń saatına 4 km tezlik penen 2 saat jol júrdi hám 1 saat dem 
aldı. Esaplasa, mánzilge jetiw ushın jáne 10 km jol bar eken. 
Bul aralıqtı ol saatına 5 km tezlik penen ótti. 
a) turist jámi neshe kilometr jol júrgen? 
b) turist hár waqıtta (dem alǵansha) jámi joldıń qansha bólegin 
júrgen? 
Bir saattıń
4
3
hám 
5
3
bóleklerin salıstırıń. Qaysı bólegi artıq?
Neshe minutqa artıq? 
a) bir metrdiń
10
7
úlesi hám
20
7
úlesi neshe santimetr boladı? 
b) bir metrdiń
5
3
úlesi úlken be yamasa
4
3
úlesi úlken be?