Ózbekistan respublikasi joqari hám orta bilimlendiriw ministrligi

ÓZBEKISTAN RESPUBLIKASI JOQARI HÁM ORTA
BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI
Berdaq atindaģi Qaraqalpaq mámleketlik Universiteti
Fizika fakulteti
Fizika tálim baģdariniń
2-“A1” kurs studenti
Fizikani oqitiw metodikasi páninen
“Oqiwshilardiń socialliq bilimlerin asiriw” temasinda
jazģan

Tapsírģan: Qayıpnazarov J.

Qabillaģan: Jollibelov B.
Nókis 2020
Mazmúni
Kirisiw …………………………………………………………………..3
1-§. Tárbiya úsillari haqqinda uliwma túsinik............4
2-§. Socialliq sanani qaliplestiriw metodlari.............6
3-§. Socialliq sanani rawajlandiriw metodlari.........23
Juwmaqlar………………………………………………………......28
Paydalanilģan ádebiyatlar.......................................29

KIRISIW
Ilm pán texnika islep shiģariw hámde texnologiya tarawlarínda, ersilip atírģan jetiskenlikler úzliksiz tálim sistemasíníń ha’mme baģanalarínda islep atirģan tálim dargaylari úshin jańa awlad sabaqlíqlarín jaratíwdi talap etpekte. Bul kibi oqiw derekleriniń jaratílíwina qoyílíp atirģan talaplardiń eń ahimiyetlisi - olardiń mazmúninda ishinde maģluwmatlar bolip qalmay, sol menen birge Ózbekistan Respublikasínda tálim tarawínda alip barilip atirģan mámleketlik siyasattiń ahimyetin de aship beriwi kerek bolíp esaplanadi. Pedagogika joqari oqiw orinlari úshin mólshellengen ámeldegi oqíw dásturlerinde ilgeri surilgen talaplarga say etip jaratiladi.

Hámmemizge málim, har bir mustaqil pán óziniń predmeti hám metodologik tiykarlarģa iye. Pedagogika da basqa pánlerge úqsas en’ aldí menen, jamiyettiń talap hám mutáájlikleri tiykarinda payda bolģan. Sol sebepli tálim-tarbiya processin socialliq ómirdiń ajiralmas bólegi dep qaraw kerek, sebebi tálim hám tarbiyaliq júmislardi alip barmastan túrip,
3
jámiyetti, oniń rawajlaníwín kóz aldína keltiriw qiyin.
1-§. Tarbiya úsillari haqqinda uliwma túsinik
Tarbiya metodlari (úsillari) – oqitiwshi – tarbiyashiniń oqiwshilarģa tásir kórsetiw úsillari, olarģa jaqsí minez-quliq kónlikpelerin sińdiriw maqsetinde olardiń ómiri hám júmíslarína tarbiyalíq tárepten tuwri tásir etiw bolip esaplanadi.
Tarbiya úsili dep tarbiyashiniń balalarģa ádep-ikramlílíq páziyletin payda etiw maqsetinde olardiń sanasína tásir etiw jollarína aytiladi. Ilimiy ádebiyatlarda tarbiya úsillarin tarbiya metodlari dep ta aytiladi.
“Metod” – grekshe sózden alinģan bolíp “jol’, “úsil” mánisin ańlatadi.
Ótmishten bizge belgili, ata-babalarimiz bala tarbiya-
sinda har turli yaģniy, nasiyat, tusindiriw, maqtaw,
qoshametlew, úlgi ko’rsetiw, qadaģan etiw, baqíríw,
qorqitiw kibi úsillardan paydalanģanlar. Jamaa aģzalari
bul úsillardi qollawda, ikramliliq qaģiydalarina súyengen
halda, qilģan isi, hareketleriniń dúris yamasa nadúris
4
ekenligi haqqinda balada isenim payda etiwge háreket
etkenler, oģan ikramliliq hám ádepsizlik , ádep hám
adalatsizliq, jaqsiliq hám jamanliqtiń mánisin túsindir-
gen. Bul tartip tarbiyada tiykarģí qaģiyda esaplanģan. Túsindiriwde balalardiń jasí esapqa alinģan.
Ata-babalarimiz dawir sinawinan ótken ajayip insaniy páziyletler hámde olardí ámelge asiriw úsillarin jarat-
qan, sol tiykarínda jaslardi sociallíq ómir talaplarína juwap beretuģin insanlar etip tarbiyalaģanlar.
Balalarda insaniy sezimlerdi tarbiyalawdin’ tiykari- adamlarģa miyr-muriwetli bolíw, húrmet-izzet penen qatnasta bolíw, insaniy húqiqlarin qorģaw, qadrlew, adamlar aldindaģi óz qaziypalarín ańlaw, adamlarģa hadal, tuwri sóz boliw kibi ádep hám ikramliq qaģiydalarin óz ishine aladi.
Tariyxta ikramlílíq tarbiyasínda nasiyat qiliw, maslahat beriw úsili da keń qollanilģan. Ata-analar óz balalarina jasi úlkenler ortasinda olar menen soyleskende, miymanģa barilģanda ózin qanday tutiw kerek ekenligi haqqinda nasiyat qilģanlar, ikramliliq qaģiydalarína boysiniw balalar ham jasi úkenler
5
atlarin úlgi etip tilge alinģan. Ózbek xalíq pedagogikasiniń ahimiyetke iye bolģan qasiyetlerinen birewi folklor materiallarinda xalíq pedagogikasinda qollanilatuģin tarbiya jollari, úsili hám derekleriniń jaritiliwi bolíp esaplandi.
Miynetkesh xalíq , joqarída aytíp ótilgendey uzaq waqítlar dawaminda payda bolģan tárbiya úsíllarí hám oníń derekleri-nen paydalanģnan. Bulardan, túsindiriw, ádetke aylandíríw (úyretiw hám shiniģiwlar isletiw), balalardiń kundelik ómir tártibi, maslahat beriw, úgit-nasiyatlaw, undew, kóndiriw, iltimas etiw, jaliniw, tilek-qalew bildiriw, maqúllaw, maqtaw, maqtaw, rahmet aytiw, aq jol tilew, qadaģan etiw, qaralaw.
Balardí ádep-ikramílíq ruwxinda tárbiyalawda, tiykarinan, tómendegi metodlardan paydalaniladi:

1. 
   Sociallíq sanani qaliplestiriw metodlari.
   
2. 
   Órnek-úlgi metodlari.
   
3. 
   Qoshametlew hám jazlaw.