Ózbekistan respublikasi joqari hám orta bilimlendiriw ministrligi

Isenim bildiriw, iseniw. Balalar, asirese baslawish mektep iqiwshilari óz muģallimlerin pák júrek penen jaqsi kórediler hám olardi qatti jaqsi kórediler hám olarģa qatti isenediler. Sonliqtanda kishi jastaģi balallar aldinda muģallimniń húrmeti abrayi júda úlken. Óz nawbetinde, oqiwshi muģallimnen ózine iseniwin talap etedi. Oqiwshiģa iseniw, isenim bildiriw oģan úlken marapat bolip tabíladi. Balalardaģi búnday jaģdayin muģallimnen ózine jaqsi biliwi hám olarģa isenim menen qarawi
17
kerek.
Atap ótiw. Balalar minez-qúlqin jaqsilaníp baratírģanin atap ótiw, ásirese balalar topari aldinda (klassta, mektep oqiwshilarí ortasinda, ata-analar aldinda)atap ótiw, ruwxin kóteriw oqiwshini jeńillestiredi hám oní jaqsi tártipke jollaydi.
Soníń menen birge bir bala haqqinda stenaliq gazetaģa jaziw, mektep radiosi arqali sóylew, ata-analarģa xat jaziw arqali balalar qúlqiniń jaqsilanip atirģanin atap ótiw balalarda tártipliktiń rawajlaniwina járdem beredi.
Maqtaw. Oqiwshiniń bir jaqsi tárepin eń jaqsi sawģa baslanģish mektepti pitkergende, klasstan-klassqa ótkende mataw qaģazin beriw hám órta mekteplerdi pitkergende hámme pánlerdi jaqsi ózlestirgeni úshin hám úlgili minez-qúlqi úshin imtiyazli attestat beriw bolip esaplanadi. Qoshametlew jalģiz ayirim oqiwshilarģaģa ģana emes, balkim pútkil bir klass oqiwshilarina da qollaniladi.
Jaza. Jaza – balalardiń óz qám háreketlerindegi únamsizliqlarin hám kemshiliklerin ańlawģa, toqtatiwina, qte háreketlerde, shóqliqlardan ózlerin tiyiwģa járdem beredi.
18
Mektep jasindaģi kishi balaniń háreketlerine jaman táreplerin
waqtinda qaralaw hám waqtinda qadaģan etiw, balani ekinshi ret úsi únamsiz háreketti qilmawģa, óz minez-qúlqin tuwrilawģa baģitlandíradi. Biraqta bolar-bolmasqa jazalayberiw da ziyanli bolip esaplanadi.
Balalarģa jaza sharalarin qollawda tómendegi pedagogik talaplarina ámel qiliw kerek:

1. 
   Jazaniń haqqaniyliģi
   
2. 
   Jaza ayiplini tárbiyalawi
   
3. 
   Ayipli ne úshin jaza alip atirģanin biliwi kerek
   

Tiykarinan tómendegi jaza túrleri qollaniliwi múmkin: múgallimniń, klass basshisiniń, direktordiń yamasa oqiw manawiy-ruwxiy júmislari boyinsha orinbasariniń baqiriwi; parta, klass doskasi yamasa muģallim stoliniń qasina tik túrģizip qoyiw; klass oqiwshilariniń aldinda eskertiw beriw, sabaqtan shiģarip jiberiw; orinlanbay qalģan klass yamasa úy waziypalarin orinlaw úshin sabaqtan keyin alip qaliw; tásir kórsetiw úshin pedagoglar keńesine shiģariw; direktordiń mektep boyinsha beriletuģin búyriģi menen eskertiw jariyalaw; qúlqina qoyilģan
19
bahani tómenletiw; sanap ótilgen jaza sharalarin qollaģanda oqitiwshi balaniń jeke hám jasina say qasyiyetlerin, klasstiń ózine tan qasiyetlerin esapqa aliwi kerek.