Ózbekistan respublikasi joqari hám orta bilimlendiriw ministrligi

Sóz arqali suwretlew úsili

• 
  Máslahat beriw
  
• 
  Maģluwmatlardi esitiw arqali qabil qiliw
  
• 
  Gúrriń
  
• 
  Sawbet
  
• 
  Lekciya
  

Kórgizbelilik úsili

• 
  Kinofilmler
  
• 
  Suwretlew
  
• 
  Ádebiy kórkem óner, grafika
  
• 
  Hám basqa kóriw arqali tarbiyalaw úsillari
  

Ámeliy, úlgi úsili

• 
  Tárbiya maģluwmatlarin ámeliy miynet háreketleri arqali beriw
  
• 
  Úlgi kórsetiw
  
• 
  Basqalar ómirin, miynetin, tájriybesin misal etip kórsetiw.
  

22
3-§.Socialliq sanani rawajlandiriw úsillari.

Búl toparģa ilimiy kóz qaras, manawiy siyasiy idealardi rawajlandiriw maqsetinde olardi sanasi, sezimlerine tásir kórsetiw úsillari kiredi. Búl topar úsillariniń mánisi sodan ibarat, olar arqali jámiyet oqiwshilar sanasina qanday talaplar qoyip atirģani jetkeriled. Jaslardiń kóz qaraslarin rawajlandiriw, ómir mazmúnin túsiip aliwlarina kómeklesiwi úshin socialliq sanani rawajlandiriw úsillari paydalaniladi. Oqiwshilarda siyasiy sanaliliq hám socialliq aktivligin tarbiyalaw kerek. Túsindiriw búl socialliq sanani rawajlandiriwda eń áhimiyetli isletiletuģin úsil bolip tabiladi.
Túsindiriwdiń waziypasi.
Oqiwshilardi úlli madeniyatli, milliy ruwta tarbiyalawģa jardem beriwden ibarat.
Túsindiriwde oqiwshilarda mámleketimiz puqarasiniń óz mámleketine salistirģanda húqiqlar hám waziypalari menen baylanisqanliģi haqqinda maģluwmatlar beredi. Búnda mámleket bayraģi, gerbi, gimni, konstitutsiyasina sadaqat ruwxinda tarbiyalawdiń róli júda úlken.
23
Sawbet hám gúrriń.
Oqiwshi shaxsin idealiq-tárbiyaliq rawajlandiriwda oqitiwshiniń janli sózi eń tásirli úsili esaplanadi.
Sawbet túrli temalarda shólkemlestiriliwi múmkin. Tárbiyaliq temalar (adamlardíń jámiyettegi tarbiyaliq normalari, ózin tútiw nizamlari), estetik temalarda (tabiyat gózzalliqlari hámde insan gózzalliģi), siyasiy temalarda (mámlekettiń ishki hám sirtqi siyasati), tálim hám bilimge baylanisli temalarda (galaktikalar, haywanat dúnyasi).
Sawbet processinde oqiwshilardi kewilindegi pikirlerdi aytiwģa, jasaratin oyatiwģa, oqiwshilardi pikirlewge majbúr qilatuģin sorawlar beriw júda áhimiyetli. Búl temada diskussiyalardiń áhimiyeti júda úlken.
Gúrriń.
Oqiwshilar ádette, ómirden alinģan hám ádebiyattan alinģan aniq misal menen toliq shiģarmalardi tińlaydilar. Olarģa tarbiyaliq normalari, tariyx nizamlari, Watanimiz tariyxiy, tabiyiy bayliqlari, kórkem óner haqqinda sóylep beriw múmkin. Ádebiyat, radio, televedniye, Internet tarmaqlarindaģi, gazeta
24
hám jurnallardaģi maqalalar da qimbatli material boladi. Sawbet da gúrriń da oqiwshilardiń jasina saykes temalarda olar túsinetuģin sózler arqali tegis hám janli ótkeriliwi kerek.
Úlgi. Oqiwshilar óz átirapindaģi adamlarda bar tarbiyaliq qasiyetlerdi kóriwleri hám olardan úlgi aliwlari júda ahimiyetli bolip tabiladi. Asirese múgallimniń ózi úlgi boliwi oqiwshilarģa jaqsi tásir kórsetedi. Olar oqiwshiniń sabaqta ómirde ózlerin qalay tútiwi, qarim qatnasta boliwlari, óz waziypalarin qanday orinlawlarin baqlap júrediler. Oqiwshilar ózlerine jaqin alģan adamlariniń minez-qúlqina elikleydi. Minez-qúliq balalarda jaqsi sipatlardiń, bazida bolsa jaman sipatlardín da payda boliwina tásir jasaydi. Sonliqtan oqitiwshi hám ata-analar hár qanday jaģdayda da ózlerin úslay biliwi kerek. Mekteplerde islep shíģariw belsendileri menen úshirasiwlar ótkeriledi. Balalar óz ata-analariniń islep shíģariwdaģi jetiskelikleri menen maqtanish etediler. Olarģa eliklewge imtiladilar. Úlgi metodi xaliq pedagogikasinda da keń qollanilģan.