Ózbekistan respublikasi joqari hám orta bilimlendiriw ministrligi

Máslahat beriw. Maslahat-belgili bir hadiyse júz bergende, júmista, hareketlerde, minez-quliqta qanday qilsa jaqsi boliwi haqqinda piker beriw bolip esaplanadi. Har nir adam, asirese balalar bir júmistibaslawdan aldín búl júmis haqqinda jasi úlkenlerdiń, asirese muģallimlerdiń pikirin biliwdi qaleydi. Yamasa belgili bir júmista, harekette qiyinshíliqqa túsip qalģan jaģdayda, sol qiyinshiliqtí jeńiw jollarin tabiw maqsetinde muģallimden, jasi úlkenlerden maslahát soraydi. Bunday maslahát aliw oqiwshi ómirinde tez-tez úshirap túradi. Sol sebepli muģallimler balalardaģi búl qasiyetten tárbiya maqsetinde ústaliq penen paydalaniwi kerek. Soni da aytíp ótiw kerek, balalardiń hámmeside bir júmisti qilúmisti qilģanda yamas bir júmisti baslawdan aldin hámme waqitta da maslahát aliwģa batina almaydi. Baunday waqitlarda oqitiwshi yamasa
9
tarbiyashi baalardi maslahát aliwģa úyretiwi kerek. Maslahát hám oqiwshilardiń mustaqil boliwlarina járdem beretuģin qilip beriwi kerek.
Iltimas hám qalew. Iltimas, soraw menen balalarģa murajaat etiw, olarģa hám olar kúshine bolģan isenimin ańlatadi. Sonliqtan da klassqa yamasa ayirim balaģa bir júmista járdem beriwin iltimas etkeninde olarģa maqúl boladi, olardiń aktivligin asíradi hám búl júmisti balalar jaqsi orinlaydi . oiltimas balalardíń kúshine isenim hám húrmet etiwge tiykarlanadí. Iltimas etiw yamas soraw jaģimli sózler menen ámelge asiriladi.
Búyriq hám talap. Búyriq – qatan kóriniste bolatuģin talap bolip esaplanadi.
Tarbiya proccessinde balalar aldindaģi mamleketimiz hámde ata-analar tárepinen qoyilģan belgili bir maqset hám waziypalardiń orinlaniwine erisiw úshin talap etiw hám búyriq beriw kibi jollardan da paydalaniladi. Balalardan talap etiletuģin talaplar hámde olarģa beriletuģin búyriqlar aniq, túsinerli, hám qatan boliwida kerek.
Har bir búyriq yamasa talaptiń maqseti balalarģa túsinerli
10
bolsin. Balalar búl búyriq yamasa talaptí ne úshin orinlawlari zárúr ekenligin jaqsi ańlawlari kerek.sol menen birge, olar puxta oylap beriliwi kerek. Oqiwshilardiń aldína qoyilģan búyriq hám talaptiń álbette orinlaniwina erisiw kerek. Egerde qoyilģan talaplar hám berilgen búyriqlar qatan bolmasa, oqiwshilardiń orinlaw imkaniyatlari tómenleydi. Búnday búyriqlar orinlanbay qaladi. Sonliqtan búyriq hám talap qatan boliwi kerek. Mektep hám semyada balaģa berilgen hár bir berilgen búyriq yamasa talaplar balaniń jasi, imkaniyati, kúshine qarap beriliwi hámde búl búyriq hám talaplar oqiwshiniń tarbiyasina járdem beriwi kerek. Búyriq yamasa talaptiń balalarģa túsindirip beriliwi hám balalar tárepinen puxta ańlap aliniwina erisiliwi kerek.
Berilgen búyriq hám qoyilģantalaptiń álbette orinlaniwina erisiw kerek; búyriq tiykarsiz bolģanda yamasa búyriqti orinlawshiniń keshirimli sebepleri bolģan jaģdayda jaģdayda búyriq bikar etiliwi múmkin.