Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí


„Álipbe” sabaqlıǵı dúzilisiniń ilimiy-pedagogikalıq principleri



Download 2,07 Mb.
Pdf ko'rish
bet58/81
Sana24.04.2022
Hajmi2,07 Mb.
#578708
TuriУчебное пособие
1   ...   54   55   56   57   58   59   60   61   ...   81
Bog'liq
lipbeni oqtw metodikas

„Álipbe” sabaqlıǵı dúzilisiniń ilimiy-pedagogikalıq principleri. 
 
„Álipbe" birinshi oqıw kitabı bolıp, onı islep shıǵıwda didaktikanıń 
ulıwma kriteriyalarına: ideyalılıq; pikirdıń ilımiyliligi, túsınıklilik; kórgizbelilik; 
ańlılıq; oqıw materialınıń turmıs penen tikkeley baylanıslılıǵı; balalardıń jas 
ózgesheligi hám dúnyaqarası, ózine tán
 
ruwhiw ózgesheliklerin esapqa alınıwı
13
hámde „Álipbe” sabaqlıǵınıń dúzilisiniń ózine tán kriteriyalarına tiykarlanadı. 
„Álipbe” sabaqlıǵı, tiykarınan, tómendegi ilımiy-pedagogikalıq principler 
tiykarında dúziledi: 

„Álipbe” materiali balalarda ańlı, durıs, buwınlap oqıw hám durıs jazıw 
kónlikpelerin payda etiwge járdem beriwi kerek. 

Oqıw ushın berilgen tekstler, súwretler balalardıń bilim dárejesine say 
bolıwı, sonıń menen birge, olardıń oy hám til órisin ósiriwi lazım. 

„Álipbe”nıń dúzilisinde ses-háriplerdiń kóp isletiliwi principinen 
paydalanıw kerek. 

„Álipbe”degi hárıplerdi jaylastırıwǵa hám olar qatnasqan sózlerdi tańlawǵa 
13
R. Safarova va boshq. Savod o'rgatish darslari (Alifbeni o'qitish bo
(
yicha metodik qo'Ilanma). - Т.: 
„Ma'naviyat", 2003. 3-bet


153
ayrıqsha ıtibar qaratıw lazım. 

„Álipbe”degi materiallardıń kólemi sawat ashıwǵa úyretiwge ajıratılǵan 
waqıtqa say bolıwı zárúr. 

„Álipbe”niń háribi, teriliwi, qaǵazı, súwretleriniń boyawları gigiyenalıq 
talaplarǵa juwap beriwi lazım. 

„Álipbe”niń sırtqı kórinisi sulıw, balalardıń dıqqatın ózine tartatuǵın bolıwı 
kerek h.t.b. 
„Álipbe”ge qoyılǵan barlıq talap hám principlerdi tek „Álipbe” sabaqlıǵın 
dúzıwshiler ǵana emes, bálki onıń menen isleytuǵın muǵallımler de biliwi zárúr. 
Muǵallım aldın ala „Álipbe”niń mazmunın, dúzilisin jaqsılap bilip alıp, ondaǵı 
materialdan pedagogikalıq processti shólkemlestiriw (óz aldına bir sabaq jobasın 
dúziw, sabaqlar dizimin belgilew, álipbenıń materialına qosımsha material tańlaw, 
bazı bir materiallardı qaytadan kórip shıǵıw) de paydalanadı. Sonda ǵana muǵallım 
kitapqa dóretiwshilik penen baǵdarlanıp, onnan metodıkalıq talablar hám óziniń 
pedagogikalıq tájiriybesinen kelip shıǵıp paydalanǵan boladı. 
1. Til iskerliginiń túrleri hám olardıń qáliplesiwin túsindiriń. 
2. Eski mekteplerde sawat ashıwǵa úyretiw qanday metod hám basqıshlarda alıp 
barılǵan? 
3. Qaraqalpaq klassları ushın jaratılǵan dáslepki oqıw qollanbanıń abzallıqları 
nelerden ibarat? 
4. Analitik-sintetik ses metodı hám onıń principleri haqqında maǵlıwmat beriń. 
5. 
Balalardıń 
álipbeni 
oqıtıwǵa 
tayarlıǵı 
qanday 
baǵdarlarda 
úyreniledi? 
Ózińiz 
bir-eki 
balanıń 
sawat 
ashıwǵa 
tayarlıǵın 
úyreniń hám salıstırıń, parqın anıqlań. 
6. 
Álipbeni oqıtıw barısı haqqında tolıq maǵlıwmat beriń. 
7. Álipbeni oqıtıw barısı aqırında oqıwshılar qanday bilim hám konlikpelerge 


154
iye bolıwları zárúr? 
8. Álipbeni oqıtıw dáwıri oqıw sabaqlarınıń sabaq úlgısin islep shıǵıń. 
9. Buwın-ses, ses-hárip analizi shınıǵıwlarınıń mazmunı hám áhmiyetin 
túsindirip beriń. 
10. Álipbeni oqıtıw barısında qanday shınıǵıw túrlerinen paydalanıladi? Olardı 
tolıq aytıp beriń. 
11. Álipbeni oqıtıw barısında seslerdiń durıs hám anıq aytılıwı ústinde qanday 
jumıslar islenedi? 
12. Dikciya ústinde islew shınıǵıwlarına neler kiredi? 
13. Álipbeni oqıtıw dáwirinde til ósiriwge qaratılǵan jumıs túrlerin mısallar 
menen túsindiriń. 
14. Álipbeni oqıtıw dáwirinde gáp hám sóz ústinde islewge qaratılǵan jumıs 
túrlerin aytıń. 
15. Jaziwdıń insan turmısındaǵı áhmiyetin aytıń. Házirgi jazıw shriftine óz 
múnásiybetińizdi bildiriń. 
16. Jazıwǵa úyretiwdiń shólkemlestiriwshilik, gigiyenalıq hám tálimiy shártlerin 
aytıp beriń. Olardı bir háripti jazıw sabaǵında qollanıp kórsetiń. 
17. Jazıw dápteri ústinde islewdi túsindiriń. 

Download 2,07 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   54   55   56   57   58   59   60   61   ...   81




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish