|
5. Gastronomik turizmni rawajlandırıwdıń xalıq aralıq hám ishki tájiriybesi
Hár jılı dúnyada júzlegen azıq-túlik hám ishimlikler festivallari ótkeriledi. Bunday ilajlar sayaxatshılar, turoperatorlar hám sayaxatshılıq agentleri ushın keliwdiń mazmunı - qarıydarǵa kerekli turni jaratıw ushın sıltaw. Frantsiya gastronomik festivallarni ótkeriw boyınsha Evropa mámleketleri arasında etakchi esaplanadı, bul gastronomiyaning mámleket ekonomikası daǵı áhmiyetin esapqa alǵan halda ájep emes. Ekinshi orındı taǵı bir belgili gastronomik mámleket - Italiya, úshinshi - Ispaniya iyelep turıptı [23].
Túrli qalalarda birdey ónim yamasa ishimlikti bayramlaw ushın kóplegen festivallar shólkemlestiriledi. Festival sanaatında eń belgili azıq-túlik hám ishimlikler ónimlerin anıqlaw múmkin (2-keste).
Keste 2 - Dúnyanıń gastronomik festivallari
Продукт / напиток
|
Мероприятия
|
Страна и населенный пункт
|
|
|
|
лук
|
луковый рынок
|
Швейцария, г. Берн
|
фестиваль
|
Португалия, о. Мадейра, г. СантаКруш
|
фестиваль
|
Россия, Ивановская обл., пос. Лух
|
ярмарка
|
Германия, г. Веймар
|
чеснок
|
фестиваль
|
США, г. Гилрой
|
ярмарка
|
Франция, г. Тур
|
фестиваль
|
Великобритания, о. Уайт
|
мед
|
ярмарка
|
Россия, г. Москва
|
ярмарка
|
Азербайджан, г. Баку
|
фестиваль
|
Россия, Приморский край, с. Анучино
|
фестиваль
|
Россия, Башкортостан
|
пиво
|
фестиваль
|
Германия, г. Мюнхен
|
фестиваль
|
Чехия, г. Прага
|
фестиваль
|
Испания, г. Барселона
|
конкурсдегустация
|
Россия, г. Москва, г. СанктПетербург
|
форум
|
Россия, г. СанктПетербург
|
фестиваль
|
Великобритания, г. Лондон
|
фестиваль
|
Словения, г. Лашко
|
вино
|
выставка
|
Германия, г. Дюссельдорф
|
фестиваль
|
Грузия, г. Тбилиси
|
фестиваль
|
Россия, г. Москва
|
фестиваль
|
Греция, о. Кипр
|
выставка
|
Италия, г. Верона
|
выставка
|
Молдова, г. Кишинев
|
Kóplegen mámleketlerde turizm mámleket ekonomikasında zárúrli orın tutqanına jáne onı rawajlandırıw ushın jeterli qarejet ajratilǵanina, markalı azıq-túlik hám ishimlikler sayaxatshılardilıq tartqanına, azıq-túlik yarmarkaları hám festivallari ótkerilip atirǵanina qaramay, gastronomik turizm milliy assotsiatsiyalari júdá kem.
Usınıń menen birge, kóplegen mámleketlerde, shtatlarda yamasa qalalarda mámleket ijroiya hákimiyat shólkemleri gastronomik turizmning mámleket ekonomikası hám sanaatın rawajlandırıw ushın natiyjeliligin tusinip jetediler jáne onı rawajlandırıw programmaların dúzediler. Mısalı, Batıs Avstraliya húkimeti bes jıllıq Taste2020 programmasın islep shıqtı, onıń maqseti mámlekettiń dúnyadaǵı eń jaqsı asxana turizm baǵdarlarınan biri retinde abıraysın jaratılıwma qaratılǵan. Uels húkimeti azıq-awqat turizmi infrastrukturasin rawajlandırıw boyınsha bes jıllıq háreketler rejesin da islep shıqtı.
17-tema: Turizm salasında isbilermenlik iskerligin shólkemlestiriw boyınsha xalıq aralıq tájiriybeden paydalanıw
1. Turizm xalıq aralıq ekonomikalıq iskerlik tarawı retinde
2. Turizm ekonomikasın rawajlandırıw boyınsha shet el tájiriybe
3. Turizm ekonomikasınıń zamanagóy máseleleri
4. Turizm salasındaǵı innovatsiyalar
1. Turizm xalıq aralıq ekonomikalıq iskerlik tarawı retinde
Zamanagóy turizm - bul eń zárúrli ekonomikalıq jáne social mashqalalardıń sheshimin támiyinleytuǵın, kóplegen mámleketlerdiń sırtqı ekonomikalıq iskerliginiń zárúrli bólegi bolǵan eń paydalı hám jedel rawajlanıp atırǵan ekonomika tarawlarınan biri bolǵan quramalı tarmaqlarara kompleks bolıp tabıladı. Bul tarawdıń shama menen 4 trillion dollarlıq finanslıq aylanbanı óz ishine aladı. AQSh dolları. Turizm bazarında qatnasıw etiwshi mámleketlerdiń úshten bir bólegi ushın turizmnen tusimler byudjettiń tiykarǵı bólegin quraydı, 80 mámlekette bolsa byudjetti qáliplestiriwdiń eń jaqsı besew elementine kiritilgen. Batıs Evropaning ekonomikalıq rawajlanǵan mámleketleri ushın AQSh, sonıń menen birge, ekonomikasında turizmniń úlesi joqarı bolǵan kishi mámleketlikler sıyaqlı, házirde de turizmniń social tásiri máselesi hal etińip atır.
Ulıwma alǵanda hár qanday mámlekettiń turizm salasındaǵı ekonomikalıq jáne social jaǵdayı birinshi náwbette turizm iskerligi teń salmaqlılıqı menen belgilenedi. Kiretuǵın turizmnen sırt el turizmi ústinligi hám ishki turizmniń joqarı dárejedegi rawajlanıwı aktiv turizm balansın qáliplestiriwge múmkinshilik beredi, bul bolsa mámleket ekonomikasına unamlı tásir kórsetedi. Aktiv turistik teń salmaqlılıqtı qáliplestiriwdiń ajıralmaytuǵın shárti, áwele, mámlekette turizmning ekonomika daǵı eń zárúrli jónelis retinde islewi hám mámleket turizm kompleksin rawajlandırıw milliy strategiyasın islep shıǵıw bolıp tabıladı. Bul strategiyanı ámelge asırıw milliy joybarlarda sáwlelendiriliwi kerek, sebebi ol millet salamatlıǵın jáne onıń hár tárepleme rawajlanıwın támiyinleydi1.
Túrli mámleketler tájiriybesi sonı kórsetedi, turizmni rawajlandırıwdıń tabısı tikkeley bul tarawdı mámleket dárejesinde qanday qabıl etiliwine, mámleket tárepinen qollap -quwatlanıwına baylanıslı. Turizmga mámleket dárejesinde ǵamxorlıq qılıw turistik xızmetler kiripin sezilerli dárejede asırıwı hám turizmning unamlı teń salmaqlılıqın támiyinlewi múmkin.
Xalıq aralıq turizmdi úyreniw ushın onıń rawajlanıwınıń statistikalıq maǵlıwmatlarǵa tiykarlanǵan muǵdarlıq kórsetkishlerin bahalaw talap etiledi. Xalıq aralıq turizm statistikası eki tiykarǵı bólimge bólinedi: turistik aǵıslar statistikası hám turistik dáramatlar hám ǵárejetler statistikası. Olardıń hár biri ushın maǵlıwmat beretuǵın hám ańsatlıq penen ólshenerlik tiykarǵı kórsetkishler dizimi islep shıǵılǵan. Turistik aǵıslardıń eń zárúrli kórsetkishleri - bul keliw (ketiw) sanı hám turistlarning baratuǵın jayına qalıw múddeti.
Sonı atap ótiw kerek, házirgi waqıtta mámleketler ortasındaǵı sawda baylanısları bir mámlekettiń basqa mámleket ekonomikasına turistlar keliwi arqalı qosqan úlesin sáwlelendirmeydi. Bunı tek tólew balansı indikatori járdeminde ámelge asırıw múmkin (tólew balansı belgili bir mámleket menen basqa mámleketlikler ortasındaǵı mámilelerdi sáwlelendirmeydi), bul erda kórinbeytuǵın kirip hám import, sonday-aq turizmdan tusimler parıq etedi.
Aktiv turistik tólew balansı bir qatar faktorlar tásirinde qáliplesedi: tábiy shárt-shárayatlar bar ekenligi, rawajlanǵan turistik infrastruktura, siyasiy turaqlılıq hám basqalar. Sayaxatshılar ushın passiv tólew balansı, qaǵıyda jol menende, milliy sanaattıń joqarı dárejede rawajlanǵanlıǵın, mámlekettiń unamlı sawda balansın, sonıń menen birge jan basına tuwrı keletuǵın paydanıń joqarı dárejesin kórsetedi. Birpara mámleketler, mısalı, Germaniya, Yaponiya, Ullı Britaniya, tovarlardı kirip etiwge ústin turatuǵın áhmiyet berip, turistik operatsiyalar ushın tólew balansında úlken tańsıqlıqqa jol qoyıwı múmkin. Biraq, olar sayaxatshılıq kompaniyaların, aviakompaniyalardı, xalıq aralıq mıymanxanalar tarmaǵın baqlaw arqalı turizmning úlesin mámlekettiń tólew balansına ózgertira aladı hám turizm salasın qollap -quwatlaytuǵın qamsızlandırıw hám bank xızmetlerin arqalı payda keltiredilar.
Milliy tólew balansı haqqında sóylegende, sonı atap ótiw kerek, xalıq aralıq turizm mámleketke sırt el valyutası aǵımı yamasa mámleket tısqarısına shıǵıw jolı menen dúnya mámleketleriniń tólew balansına sezilerli dárejede tásir etedi. Áyne sırt el valyutası tushumlari turistik tólew balansınıń birinshi elementi esaplanadı. Búgingi kúnde rawajlanǵan mámleketler toparında xalıq aralıq turizmnen tusimler boyınsha Evropa hám Amerika mámleketleri jetekshi orındı iyelep turıptı. Turistik tólew balansınıń ekinshi elementi xalıq aralıq turizm qárejetleri esaplanadı. Kópshilik mámleketler unamlı tólew balansına erisiwge umtıladı
Таблица 1
Do'stlaringiz bilan baham: |
