I. Fonologiya

CHET EL SO'ZLERI (TIYKARINAN CHET EL ATLARI) HA’M SO'ZLER
Barlıq shet el sózler, shet el atlar, ózlespe sózler turkiy tillerde qabıl etilgende jańa ortalıqta azı-kóbi ózgerip turadı. Bul assimilyatsiya óz tillerinen keskin parq etiwshi túrli tipdagi tiller menen baylanısda bolǵan batıs turkiy gruppalarda baylanısları sheklengen gruppalarǵa qaraǵanda talay kem. Bul, ásirese, Orta Aziya hám Sibirdagi kóshpelinchilar arasında kórinedi.
Shet el sózlerdiń qaraqalpaq formaları hám ózlespe sózleri, ulıwma alǵanda, qazaq sózleri menen birdey. Shet el sózler xalıq tárepinen qanday aytılsa, sonday jazıladı
[qałyq avuzynda ajtyłuv bojunqa džazyłady]49
[49. Grammatlke § 10. 2 p. 15]
Qoraqalpaq tilindegi shet el sózler hám ózlespe sózlerdi eki bólek taypaǵa bolıw múmkin:
1. islam istilosi dáwirinde hám odan keyin ózlestirilgen, shabıwılshı xalıq mádeniyatın sáwlelendiriwshi arab hám parsı sózlerinen shólkemlesken eski gruppa hám
2. orıs tilinen kirip kelgen klassik hám zamanagóy evropasha sózlerdiń jaqında payda bolǵan orıssha sóz gruppası.
80
Hár eki túrdegi ózlespe sózler turkiy fonetikalıq sistema sebepli birdey tupten dawıs ózgerislerine dus kelgen. Házirgi waqıtta Qaraqalpaqda shet el sózlerdiń qaysı qatlamı kúshlilew kórsetilgenligin ulıwmalastırıp anıqlaw qıyın. Biraq, sanaatlashtirishning rawajlanıwı hám górsawatlıqtıń tabıslı joq etiliwi sebepli, shubhasız, orıs hám basqa Evropa sózleri tez arada ústinlik etedi, dep shama qılıw qıyın emes.
Taǵı bir zárúrli faktor - mektepke májburiy qatnasıw, bul umumjahon qollanıw etilip atır. Mekteplerde pútkil tálimdi zamanagóy pán hám texnikaǵa muwapıq shólkemlestiriw boyınsha qızıqlı tájiriybe atamalardı Batıs úlgisine kóre tolıq ózgertiw menen birge ámelge asıriladı.
[50. Soǵan uqsas reformalar jaqında Turkiya hám Egipet tárepinen ótkerildi]
Nátiyjede, kóplegen evropasha atamalar, tiykarınan, grek hám lotin tilleri orıs dáldalshılıǵında ózlestirilip atır. Ilgeri bunday atamalar, ulıwma, tilde ámeldegi bolǵan dárejede arab yamasa parsı terminologiyasi járdeminde kórsetilgen.
Keyingi bántlerde usıdan ayqın boladı, áyyemgi qatlamda, yaǵnıy parsı hám arab sózlerinde konsonantizm kúshlilew ózlestirilgen bolsa, orıssha sózler tiykarınan dawıslı sistemasına kóre ózgerislerge dus kelgen.