Arnawli bilimlendiriw ministrligi

I. Fizikalıq máselelerdi sheshiw usılları.
1.1. Fizika kursı boyınsha máseleler sheshiw.
Fizika kursı boyınsha máseleler sheshiw mexanika, molekulalıq fizika, elektr hám magnetizm, optika, atom, yadro, kvant fizikası bólimlerinen boladı. Fizika boyınsha máseleler kóplegen belgileri boyınsha bir neshe túrlerge bólinedi.
Máseleniń mazmunına, qanday maqsette berilgenligine, sheshimine, shártiniń beriliw usılına, qıyınlıq dárejesine hám basqada belgilerine qarap bóliwge boladı. Máselelerdi tiykarınan
1) Sapalıq
2) Grafikalıq
3) Eksperimentallıq
4) Sanlıq máseleler bolıp tórt túrge bólinedi.
Sonday-aq máseleler abstrakt jáne konkret mazmunǵa iye bolıp bólinedi.
Abstrakt máseleniń tiykarǵı artıqmashılıǵı sonda, máseleniń fizikalıq mánisi anıq
ajıratılıp turadı.
Al, konkret máseleniń artıqmashılıǵı kórgizbelilik hám turmıs penen baylanıslı boladı.
Másele sheshiw tártipleri:
Máseleniń túrine, mazmunına, qoyılǵan sorawlarǵa baylanıslı onı sheshiw jolları hár qıylı bolıwı múmkin.
1. Másele shártleri menen tanısıw. Másele shártin oqımastan burın, oqıwshılarǵa máseleniń qaysı temaǵa arnalǵanın aytıw kerek, sonda oqıwshılar máselege tiyisli formulalardı ańsat taba aladı. Máseleni talqılaǵanda oqıwshılar qubılıstı kóz aldına keltire alǵanday bolıwı lazım. Buǵan ayrıqsha kewil bolıw kerek, sebebi oqıwshınıń sapalı hám nátiyjeli jumıs islewi usıǵan baylanıslı. Másele shártin anıq oqıp, hár bir máseleniń mazmunın ashıq, qoyılǵan sorawlardı anıqlaw kerek. Bazı bir jańa terminlerdi, túsiniksiz sózlerdiń hám shamalardıń mánislerin túsindiriw kerek. Másele shártin juwmaqlap, onıń qısqasha jazıw kerek. Tabılıwı kerek bolǵan shamanıń sońına sızıqsha hám soraw belgi qoyıladı yamasa tabıw kerek depte kórsetiwge boladı.
2. Másele mazmunın talqılaw. Másele shárti boyınsha keltirilgen qubılıslardıń,
shamalardıń fizikalıq mazmunın, nızamların hám olar arasındaǵı baylanıslardı anıqlaw kerek. Máseleni sheshkende shártin túsindiretuǵın sızılmanı (eger sızılma járdemi menen túsindiriw kerek bolsa) taza etip, sızılma quralınıń járdemi menen, anıq etip korsetip túsinikli etip sızıw kerek.