Xalıq aralıq sawda túsinigi hám onıń rawajlanıwınıń tiykarǵı basqjumisları

Xalıq aralıq sawda túsinigi hám onıń rawajlanıwınıń tiykarǵı basqjumisları.

Dúnya júzilik yamasa xalıq aralıq sawda – bul hár qıylı mámleketler arasında tovarlar hám xızmetlerdi satıw, satıp alıwları yesaplanadı. Xalıq aralıq sawda tovarlar menen eksport hám import operaciyaların óz jumisine aladı hám bolar tovar aylanısı dep ataladı.

Xalıq aralıq sawdańıń rawajlanıuı úsh basqjumistan ibarat boladı.

Birinshi baskjumis - áiyiemgi zamannan XIX ásiriniń basına deyin dawam yetedi. Xalıq aralıq sawda Áiyemgi Mısr hám basqa mámleketler dáwirinde  payda bolǵan, teńiz hám qurǵaqtaǵı sawda kórinisinde rawajlanǵan. XVIII- XIX ásirlerde ol turaqlı xalıq aralıq tovar-pul qatnasıqlarına bolǵan xarakterge iye bolǵan. Oǵan An’liyada, Gollandiyada hám basqa tek jumiski bazar yemes, al sırtqı bazarǵa baǵdarlanǵan mámleketlerde mashina járdeminde óndiristiń payda bolıwı sebepshi boldı.

Ekinshi basqjumis – XIX ásir -  XX ásirdiń birinshi bólegi. XIX ásir aqırında dúnya júzilik bazar payda boldı. XX ásirdiń birinshi bóleginde Birinshi dúnya júzilik urıstıń waqıtında baslanıp yekinshi dúnya júzilik urıstıń aqırına deyin dúnya júzilik sawda úlken kriziske ushıradı hám dúnya júzilik tovar aylanısı kóp jıllarǵa shekem buzıldı. Usı urıslar xalıq aralıq ekonomikalıq qatnasıqlardıń dúzilisine úlken tásir kórsetti.

Úshinshi baskjumis – XX ásirdiń yekinshi bólegi – XXI ásirdiń bası. Urıstan keyin dúnya júzilik sawda tez pát penen rawajlandı hám adamzat civilizaciyasınıń tariyxında yeń úlken dárejege jetken. Tovarlardıń dúnya júzilik eksportınıń ósiwi ortasha bir jılda: 50-j – 6%, 60-j – 8,2%,  70-80-j- 9%,  90-j- 6%  quradı. Dúnya júzilik ekonomikanıń XX ásirdiń yekinshi yarımında usınday joqarı ósiw ekonomikanıń tez pát penen rawajlanıwına baylanıslı. Bul rawajlanıw miynettiń bóliniwiniń nátiyjesinde boldı hám xalıq aralıq sawdadaǵı tovar aylanısın xoshametledi. Dúnya júzilik sawdanıń ósiw pátiniń tezliginde bir topar taza, burın ekonomikası rawajlanbaǵan, mámleketlerdiń aktiv qatnasqanlıǵı úlken rol oynadı. Boljawlarǵa qaraǵanda xalıq aralıq sawdanıń joqarı pát penen rawajlanıwı dawam yetpekte.

Dúnya júzilik sawdanıń tovarlıq strukturası ilim-texnika progressi hám xalıq aralıq miynettiń bólistiriliwi procesleriniń kúsheyiwine baylanıslı ózgeri atır. Dúnya júzilik sawdada yeń áhmiyetli orındı óndiris sanaatı yieleydi. Onıń  dúnya júzilik tovar aylanısındaǵı úlesi 3/4 quraydı. Ásirese úskene, transport quralları, ximiyalıq qurallarınıń úlesi tez pát penen ósip atır. Dúnya júzilik sawdada azıq-awqat, shiyki zat, mineral janarmaydıń úlesi  1/5 bólegin quraydı.

Dúnya júzilik tovarlar sawdasınıń tez ósiwi menen birgelikte xızmetler, xalıq aralıq almasıwlar keńeymekte. Olarǵa xızmetlerdiń dástúrii túrleri (turistlik, transport, finans-kredit) hám ilim-texnikanıń rawajlanıwınıń tasiri arqalı payda bolǵan jańadan (konsaltin’, informaciyalıq, licenziyalıq hám t.b.) xızmetler túrleri kiredi.

Xalıq aralıq sawda ónimleri, xızmetler hám ilim-texnika maǵlıwmatların almasıwdıń barlıq kórinisleri sırtqı sawda operaciyaları járdeminde ámelge asırıladı. olar óz náwbetinde eksport, import, reeksport hám reimport operaciyalarına bólinedi.