Учебное пособие по предмету «Каракалпакский язык» написано и утверждено на основе учебного плана и рабочей программы. Учебное пособие предназначено для студентов высших учебных заведений, обучающихся по специальности на узбекском языке

2.2. Tapsırma. Qosıqtan qaraqalpaq xalqınıń ózine tán belgilerdi kórsetip «Tarmaq» usılında jazıp shıǵıń.



Qaraqalpaq tilindegi sesler
Sesler jazıwda háripler menen tańbalanadı.
Sesti aytamız, esitemiz, al háripti jazamız hám kóremiz.
Qaraqalpaq tilinde sesler dawıslı hám dawıssız bolıp ekige bólinedi. 9 dawıslı ses bar: a, á, e, i, ı, o, ó, u, ú, 25 dawıssız ses bar: b, v, g, ǵ, d, j, z, y, k, q, l, m, h, n, ń, p, r, s, t, w, f, x, c, ch, sh.
Dawıslı sesler juwan hám jińishke bolıp ekige bólinedi.

Juwan dawıslı sesler	a	o	u	ı
Jińishke dawıslı sesler	á	ó	ú	i	e

25 dawıssız ses bar. Dawıssız sesler únli hám únsiz bolıp ekige bólinedi.

Únli dawıssız ses	b	v	d	g	ǵ	j	z
Únsiz dawıssız ses	p	f	t	k	q	sh	s

l, m, n, ń, r, y, w – únlileriniń únsiz jubaylası joq.

h, x, c, ch – únsizleriniń únli jubaylası joq.

Dawıslı seslerdiń imlası
A a – háribi sózdiń barlıq esitilgen jerinde jazıladı. Alma, dala, qaraqalpaq, kitap, shala, bala.
Á á – háribi kóbinese sózdiń birinshi buwınında jazıladı. Qálem, ádet, álem, árman, kásip, ádep.
Ayırım waqıtlarda sózdiń ekinshi hám úshinshi buwınlarında siyrek qollanıladı. Zúráát, júdá, másláhát, múnásip.
2.3. Tapsırma. Berilgen sózlerdiń jazılıwına hám oqılıwına dıqqat awdarıp, dápterińizge álipbe tártibinde jazıp shıǵıń.
Abadan, aǵza, aydar, ádil, bala, biyday, áńgime, akademiya, anar, ápsana, biraz, bálent, bárhama, ǵoza, dara, dábdebe, jaza, jıraw, jáhán, zaman, zárúr, iz, iyman, yosh, kásip, kópir, qaǵaz, qattı, lalazar, lázzet, mayda, naǵıs, oylasıq, maqpal, perzent, respublika, sabır, taza, uzaq, waqıya, feyil, xabar, hawa, shaqa, shegara, ıqlas.
2.4. Shınıǵıw. Noqatlardıń ornına tiyisli háriplerdi qoyıp kóshirip jazıń.
…dam …alasınıń óz ótmi…ine a…a. Tura b…r n…zer ta…lap …lıwı. …iyikten o…ǵa qara… …masa …aqtıdan qarań…ıǵa qara… emes, …oyın tolı… kórsete…uǵın …ynaǵı qarawı.
…únya bi…á bo…ǵalı …lardıń bir – b…ri …aqqında g…p qıl…wı peshe…tteń, k…binese, b…rinen …kinshisi ke…shili… i…leydi. …ger, h…r ki… aldı me…en …zinen kem…ilik i…lep, …asqalar…an …llılıq i…lep …asaǵanda …únya …lle qashan - ..q …aqsılardıń o…ında…ı day bo…ar …di. (T.Q. «Qaraqalpaqnama»).