Pitkeriw qánigelik jumíSÍ Tema



Download 1,08 Mb.
bet10/13
Sana30.03.2022
Hajmi1,08 Mb.
#517715
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   13
Bog'liq
Диплом Согдиана текст 26 июнь

6-§. Sanlı mısallar.


1- mısal. Ekinshi tártipli differenciallıq teńlemeniń
(6.1)
berilgen shegaralıq shártlerinde
, (6.2)
superpoziciya usılı menen Koshi máselelerine alıp kelip, qoyılǵan máseleniń sheshimlerin tabıń.
Sheshimi: (6.1) - (6.2) shegaralıq máseleni Koshi máselesine alıp keliw ushın, meyli
(6.3)
bolsın, bunda -belgisiz bolǵan bazi bir turaqlı san. (6.3) ańlatpanı (6.1) teńlemesine aparıp qoyamız hám nátiyjede
. (6.4)
(6.4) degi qosındılardı nolge teń dep, eki teńlemesine iye bolamız:
(6.5)
hám
. (6.6)
(6.2) –shi teńlemedegi birinshi shegaralıq shárti

túrin qabıl etedi, sonlıqtan
, (6.7a, b)
dep esaplawǵa boladı.
(6.3) funkciyasın differenciallap hám dep esaplap, natiyjede
(6.8)
iye bolamız.
Egerde belgisiz bolǵan shegaralıq mánislerin
, (6.9 a, b)
teń dep esaplasaq, onda (6.8) differenciallıq teńlemesinen
(6.10)
bolatuǵınlıǵın esaplap tabamız.
Demek, belgisiz bolǵan turaqlınıń mánisi shegaralıq shártlerinde kemis bolǵan dáslepki mánisi menen teńdey boladı.
Endi, ekinshi noqatındaǵı shegaralıq shártleri

kórinisine túrlendiriledi, bunnan
. (6.11)
Demek 1-Koshi máselesi tómendegishe boladı:

, .
Al 2-Koshi máselesi tómendegishe boladı:

,

Endi 1-Koshi máselesiniń sheshimin tórtinshi tártipli Runge-Kutta usılı menen izleymiz:


(6.12)
, . (6.13)
Bunda argumenttiń ózgeriw aralıǵı [0; 0,5], al ózgeriw adımı h=0,1 teń dep alamız hám mánislerin x=0, 0,1, 0,2, 0,3, 0,4, 0,5 noqatlarında esaplaymız.
(6.12) teńlemeni tómendegishe túrlendiremiz:
,
,

(6.13) dáslepki qoyılǵan shártlerin tómendegishe jazamız:
.
1-Koshi máselesin sheshiw ushın tórtinshi tártipli Runge-Kutta usılınan paydalanamız. Bul usıldıń esaplaw formulaların keltiremiz:






1-Koshi máselesiniń esaplaw nátiyjelerin 1-kestege jaylastıramız.


1-keste.

h=0,1

x0=0




y0=1




z0=0




I

X

Y

z

K

Q

Dy

Dz

0

0

1

0

0

-2

0

-2




0,05

1

-0,1

-0,1

-1,79

-0,2

-3,58




0,05

0,9950

-0,0895

-0,0895

-1,7811

-0,1790

-3,5621




0,1

1,0995

-0,1781

-0,1781

-1,5465

-0,1781

-1,5465



















-0,5571

-10,6886

1

0,1

0,9907

-0,1781

-0,1781

-1,5458

-0,1781

-1,5458




0,15

0,9818

-0,2554

-0,2554

-1,2870

-0,5109

-2,5740




0,15

0,9779

-0,2425

-0,2425

-1,2831

-0,4850

-2,5663




0,2

0,9665

-0,3065

-0,3065

-1,0103

-0,3065

-1,0103



















-1,4805

-7,6964

2

0,2

0,9660

-0,3064

-0,3064

5,0690

-0,3064

5,0690




0,25

0,9507

-0,0530

-0,0530

-0,8750

-0,1059

-1,7499




0,25

0,9634

-0,3502

-0,3502

-0,7517

-0,7003

-1,5034




0,3

0,9310

-0,3816

-0,3816

-0,4331

-0,3816

-0,4331



















-1,4943

1,3826

3

0,3

0,9411

-0,2834

-0,2834

4,8647

-0,2834

4,8647




0,35

0,9270

-0,0401

-0,0401

-0,4258

-0,0803

-0,8517




0,35

0,9391

-0,3047

-0,3047

-0,2650

-0,6093

-0,5300




0,4

0,9107

-0,3099

-0,3099

0,0266

-0,3099

0,0266



















-1,2829

3,5096

4

0,4

0,9198

-0,2249

-0,2249

4,5425

-0,2249

4,5425




0,45

0,9085

0,0022

0,0022

-0,0190

0,0045

-0,0381




0,45

0,9199

-0,2258

-0,2258

0,1635

-0,4517

0,3270




0,5

0,8972

-0,2085

-0,2085

0,4142

-0,2085

0,4142



















-0,8806

5,2456

5

0,5

0,9051

-0,1375

-0,1375

4,1440






























1-qatarda:


2 -qatarda:

3 -qatarda:

4 -qatarda:

5-qatarda:

Ekinshi Koshi máselesi:
(6.14)
(6.15)
(6.14) teńlemeni tómendegishe túrlendiremiz:



(6.15) dáslepki shártlerin tómendegishe jazamız:
.

2-Koshi máselesiniń esaplaw nátiyjelerin 2-kestege jaylastıramız.


2-keste.

h=0,1




x0=0




y0=0




z0=1




I

x

y

z

k

Q

Dy

Dz

0

0

0

1

1

0

1

0




0,05

0,05

1

1

-0,2

2

-0,4




0,05

0,0500

0,9900

0,9900

-0,1990

1,9800

-0,3980




0,1

0,0050

0,9801

0,9801

-0,3940

0,9801

-0,3940



















5,9601

-1,1920

1

0,1

0,0993

0,9801

0,9801

-0,3947

0,9801

-0,3947




0,15

0,1483

0,9604

0,9604

-0,5848

1,9208

-1,1696




0,15

0,1474

0,9509

0,9509

-0,5800

1,9018

-1,1600




0,2

0,1944

0,9221

0,9221

-0,7577

0,9221

-0,7577



















5,7249

-3,4820

2

0,2

0,1947

0,9221

0,9221

-2,2034

0,9221

-2,2034




0,25

0,2409

0,8119

0,8119

-0,8877

1,6239

-1,7753




0,25

0,2353

0,8777

0,8777

-0,9095

1,7554

-1,8191




0,3

0,2825

0,8311

0,8311

-1,0637

0,8311

-1,0637



















5,1325

-6,8615

3

0,3

0,2803

0,8077

0,8077

-2,0683

0,8077

-2,0683




0,35

0,3207

0,7043

0,7043

-1,1344

1,4087

-2,2688




0,35

0,3155

0,7510

0,7510

-1,1567

1,5020

-2,3135




0,4

0,3554

0,6921

0,6921

-1,2644

0,6921

-1,2644



















4,4105

-7,9150

4

0,4

0,3538

0,6758

0,6758

-1,8299

0,6758

-1,8299




0,45

0,3876

0,5843

0,5843

-1,3011

1,1687

-2,6022




0,45

0,3830

0,6108

0,6108

-1,3157

1,2215

-2,6315




0,5

0,4149

0,5443

0,5443

-1,3740

0,5443

-1,3740



















3,6103

-8,4375

5

0,5

0,4140

0,5352

0,5352

-1,5135

0,5352

-1,5135




0,55

0,4407

0,4595

0,4595

-1,3869

0,9190

-2,7739




0,5500

0,4369

0,4659

0,4659

-1,3863

0,9317

-2,7727




0,6000

0,4606

0,3966

0,3966

-1,3970

0,3966

-1,3970



















2,7825

-8,4571

Endi (6.11) formulası boyınsha turaqlısın esaplaymız:






x

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

y

1

1,0804

1,1418

1,1942

1.2393

1,2789



Download 1,08 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   13




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish