1–tema: miynet huqiqiniń predmeti, usillari, sistemasi hám tiykarǵi funktciyalari


Birew. MIYNET HUQIQINIŃ PRINCIPLARI HÁM DEREKLERI



Download 41,8 Kb.
bet4/8
Sana11.04.2022
Hajmi41,8 Kb.
#544624
1   2   3   4   5   6   7   8
Bog'liq
Miynet huqıqı. 1-tema

Birew. MIYNET HUQIQINIŃ PRINCIPLARI HÁM DEREKLERI

1. Miynet huqıqınıń principleri túsinigi hám moxiyati.


2. Miynet huqıqı principleriniń klassifikaciyası.
3. Miynet huqıqı derekleri túsinigi hám olardıń klassifikaciyası.
4. Miynet kodeksi mexnat huqiqi dáregi retinde.
5. Lokal normativ hújjetler mexnat huquqining dáregi retinde.
6. Miynetti xalıq aralıq huqıqıy tártipke solinishi


1. Miynet huqıqı principlerı

Mámleketimiz ǵárezsizlikke eriskeninen keyin ámelge asırılıp atırǵan huqıqıy reformalar nátiyjesinde xalqımızdıń bazar ekonomikası sharayatlarına uyqas keliwshi jańasha huqıqıy qarawları júzege kela basladı. Bul qádiriyatlar keyingi jıllarda qabıl qılınıp atırǵan nızamlarda jańasha principler formasında óz ańlatpasın tabıp atır. Sonday-aq, Miynet Kodeksiniń qabıl etiliwi, miynetke tiyisli basqa bir qatar nızamlardıń islep shıǵilıwı nátiyjesinde bul huqıq tarawına tán bolǵan jańasha principler  miynet munasábetlerin huqıqıy tártipke salıwǵa tiyisli ideyalar, jetekshi túsinikler qáliplese basladı.


Miynet huqıqınıń principlerı degende ámeldegi nızamlar menen bekkemlengen, miynet bazarı iskerligin támiyinlew salasındaǵı mámleket siyasatın ańlatiwshı tiykarǵı ideyalar, basshısıy qaǵıydalar tushunilmog'i kerek.
Bárinen burın, miynet huqıqı pán tarawı retinde umumhuquqiy adamgershilik principlerı: social ádalat, muqatıwǵa jol qoyılmawı, puqaralardıń nızam aldında teń ekenlikleri, nızamshılıqqa qatań ámel etiliwine sózsiz ámel etiliwi aytnmog'i kerek.
Miynet huqıqınıń principlerı ekonomikalıq nizamlıqlar menen belgileniwshi miynetti shólkemlestiriwge tiyisli social munasábetlerdi sáwlelendirse, basqa tárepden bolsa miynetti huqıqıy tártipke salıwǵa tiyisli gumanistik hám demokratiyalıq qaǵıydalardı da óz ishine aladı. Miynet munasábetlerge tiyisli normalar ierarxiyaviy dúzılıwǵa kóre, tarawlararo principler, tarmaq hám huqıq institutınıń principlerine bólinedi.
Miynet huqıqınıń principlerı óz ishine alatuǵın munasábetler sheńberine kóre tómendegishe gruppalarǵa ajratılıwı múmkin:
a) miynet bazarın huqıqıy tártipke salıw hám bántlikti nátiyjeli tárzde támiyinlewge qaratılǵan principler (erkin miynet qılıw, miynet shártnaması dúziw erkinshegi hám basqalar );
b) miynet shártlerin belgilew salasındaǵı principler (miynet shártleriniń jumıs sharayatları hám basqa faktorlarǵa kóre qatlamlarǵa bóliniwi; miynet shártlerin belgilewde xızmetkerler wákilligi shólkemleriniń tikkeley qatnasıw hám t.b. );
v) xızmetker miynetin qóllawǵa tiyisli principler (miynet funktsiyalarınıń anıqlıǵı, miynet munasábetleriniń turaqlılıǵın ; miynet ıntızamın támiyinlew hám basqalar );
g) xızmetkerdiń miynet salasındaǵı huqıqları hám erkinliklerin qorǵawǵa tiyisli principler (miynet qáwipsizligi hám xızmetkerler sog'ligini támiyinlew; miynet huqıqlarınıń kepillikleniwi hám qorǵaw etiliwi hám t.b. ).
Bunnan tısqarı, miynet huqıqında tarawlararo principlerge de ámel qılıw zárúr, bularǵa :
a) puqaralar sog'ligi hám ómiriniń hár tárepleme qáwipsizlik etiliwi;
b) qariganda, miynet qábiletin joǵatǵanda materiallıq támiynat alıw huqıqınıń támiyinleniwi;
v) huqıqlar hám minnetlemelerdiń birligi;
g) iskerlik túrin, jumıs jayın tańlawdıń erkinshegi sıyaqlılardı kirgiziw múmkin.
Miynet huqıqı ózinegine tán bolǵan principlerge de ámel etedi. Bul principler miynet huqıqı páni hám de tarmaǵınıń ayriqsha qásiyetlerin ańlatadı.
Miynet huqıqınıń ayriqsha principlerı tómendegilerden ibarat esaplanadi:
miynet munasábetlerine kirisiwdiń qálegenligi, erkinshegi hám májburiy miynetke jol qoyılmawı ;
óz fizikalıq hám intellektual múmkinshiliklerinen paydalanıw sıyaqlında puqaralardıń ulıwma ǵárezsiz hám erkin ekenlikleri;
jumısshı kúshiniń tavar ekenligi, onıń bahası miynet bazarındaǵı usınıs hám talaplarǵa kóre belgileniwi, mámleket miynet bazarınıń qáliplesiwi hám iskerlik kórsetiwine kómeklashuvi;
mámlekettiń social qorǵawǵa mútáj, miynet bazarında teń básekilasha almaytuǵın xalıq qatlamların jumısqa jaylastırıwda qollap-quwatlawı hám járdem kórsetiwi;
jumıssızlıqtan qorǵawlanishning kepillikleniwi;
miynet munasábetlerin tártipke salıwda shártnamalıq hám de lokal normativ hújjetler ústivorligi;
minimal miynet sharayatları jaratıw barlıq múlkshilik formasındaǵı kárxanalar ushın májburiyligi;
miynet ıntızamına ámel qılıwdıń zárúrligi;
miynetke aqsha tólewde orınlanǵan jumıstıń muǵdarı hám sapasına kóre shegaralanbaǵan aqsha tolıqnishi;
xızmetkerler hám jumıs beretuǵınlar wákilliginiń bar ekenligi hám waqıyalardı ózara kelisiwler jolı menen hal etiliwi;
hayal-qızlar, jaslar, mayıplar miynetiniń arnawlı qáwipsizlik etiliwi, olarǵa qosımsha kepillikler beriliwi hám basqalar.
Miynetke tiyisli nızam hújjetlerinde miynet munasábetlerinde qollanılatuǵın basqa principler de názerde tutılǵan bolıwı múmkin. Miynet huqıqı principlerıge iyiwmay ámel etiliwi xızmetkerler hám jumıs beretuǵınlar máplerin qorǵawdıń nızamshılıq jáne social ádalattı támiyinlewdiń tiykarǵı shártlerinen esaplanadı. Mámleket hám jámiyet rawajlanıwı menen baylanıslı túrde, bazar munasábetleriniń barǵan sayın tereńlesip barıwı nátiyjesinde miynet huqıqınıń principlerı de rawajlanıp, jańalanıp baraberadi.



Download 41,8 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish