1–tema: miynet huqiqiniń predmeti, usillari, sistemasi hám tiykarǵi funktciyalari

2-§. Miynet huqıqı túsinigi hám predmeti
Moldash. Miynet huqıqı - xızmetker hám jumıs beretuǵın ortasındaǵı miynet munasábetlerin, sonıń menen birge, jumıs beretuǵın menen kásiplik awqamı komiteti ortasında islep shıǵarıwdı basqarıw, miynetti shólkemlestiriw, miynet sharayatların jaratıp beriw hám olardıń ámelde qollanıw ilajlarında xızmetkerlerdiń qatnasıwı jóninde kelip shıqqan munasábetlerdi tártipke soluvchi huqıq tarmaǵı bolıp tabıladı.
Miynet huqıqı miynet procesi texnologiyasın emes, bálki birgeliktegi miynet dawamında onıń qatnasıwshıları ortasında júzege keliwshi sotsial baylanıslardı tártipke saladı.
Miynet huqıqınıń predmeti sanaluvchi social munasábetler bólek gruppalarǵa ajratılıwı múmkin hám olar qatarına tómendegilerdi kirgiziw múmkin:
1. Tikkeley miynetke tiyisli munasábetler
Miynet huqıqı predmeti sanaluvchi social munasábetler arasında materiallıq hám ma'naviiy baylıqlar islep shıǵarıw processinde miynetti shólkemlestiriw maydanınan vujudga keliwshi, miynetten paydalanıwǵa tiyisli bolǵan social baylanıslar tiykarǵı orındı iyeleydi.
Ekonomikalıq kategoriya retinde miynet munasábetleri islep shıǵarıw munasábetleriniń strukturalıq bólegi sanalib, túrli sotsial gruppalardıń poziciyasin sáwlelendiredi. Miynet munasábetleri qatnasıwshısı retinde isleytuǵın hám jumıs beretuǵın qatnasıw etip, olar ortasındaǵı munasábet shártnama (kontrakt) tiykarına hám aqsha tólew ornına tiykarlanǵan.
Miynet munasábetleri tómendegi qásiyetleri menen ajralıp turadı :
a) bul munasábetler kárxanada birgelikte miynet etiwden kelip chiqqqan halda tártiplestiriletuǵın ishki miynet tártibi qaǵıydaları sheńberinde ámelge asıriladı ;
b) xızmetker anıq bir kárxana -shólkemdiń miynet jámááti quramına kiritiledi;
v) xızmetkerdi kárxana jámáátine qosılıwı bólek yuridikalıq fakt - miynet shártnaması dúziw, saylaw yamasa tańlawdan ótiw menen baylanıslı boladı ;
g) miynet shártnamasınıń mazmunı xızmetker tárepinen arnawlı bir kásip, qánigelik boyınsha jumıstıń atqarılıwına qaratılǵan boladı.
Tek yollanib isleytuǵın xızmetkerler miynetigine miynet huqıqınıń predmeti esaplanadi hám ǵárezsiz miynet (mal-múlkli miyneti) bul huqıq tarawı predmeti bola almaydı.
Mámleket xizmetkersiniń miyneti olar da jumısqa yollanishlari sebepli miynet munasábetleri esaplanadi. Biraq IIV, MXX, Qorǵaw ministrligi, Ayrıqsha jaǵdaylar ministrligi, Shegara áskerleri Mámleket komiteti áskeriy xizmetkerleri iskerligi miynet huqıqınıń predmeti sanalmaydı hám olar basqarıw munasábetler gápine kiritiledi hám de mámlekettiń qorǵaw funktsiyası menen baylanıslı boladı.
Miynet huqıqı páni teoriyasında birgeliktegi múlk iyeleri miynetin da miynet huqıqı gápine kirgiziwi kerekligi jóninde pikirler bar. Biziń pikirimizga kóre awıl xojalıǵı kooperativlari, dıyxan -fermer xojalıqları, hár túrli kooperativ hám basqa mámleketlik emes kárxanalarınıń aǵzaları miyneti de arnawlı tártipke solinishga mútáj jáne bul wazıypa miynet nızamchiligi sheńberinde ámelge asırılsa, maqsetke muwapıq bo'lar edi. Házirgi waqıtta áne sol taypaǵa tiyisli shaxslar huqıqlarınıń qorǵaw etiliwi hám kepillikleniwinde máseleler bar.
Miynet huqıqınıń predmeti sanaluvchi munasábetler arasında tikkeley miynet munasábetleri menen bir qatarda oǵan yondosh bolǵan munasábetler de bólek áhmiyetke iye boladı. Bunday yondosh munasábetler qatarına miynet salasındaǵı shólkemlestirilgen-basqarıw munasábetleri, jumısqa jaylastırıwǵa tiyisli bolǵan munasábetler, kásiplik tayarlaw hám ilmiy tájriybeni asırıwǵa tiyisli munasábetler, miynet nızamlarına ámel etiliwi ústinen qadaǵalaw aparıwǵa tiyisli munasábetler, miynet dawların sheshiwge tiyisli munasábetler kiritiliwi múmkin.
2. Shólkemlestirilgen-basqarıw munasábetleri
Bul munasábetler tiykarınan jumıs beretuǵın hám kárxana jámááti, kásiplik awqamları ortasında miynetti shólkemlestiriw hám basqarıw maydanınan payda boladı. Shólkemlestirilgen-basqarıw munasábetleri anıq bir kárxanada miynet shártlerin qabıllaw hám qóllaw, materiallıq -xojalıq hám materiallıq xizmet kórsetiw, miynetke aqsha tólewdi normalash, kárxana fondlarınan paydalanıw sıyaqlılardan payda boladı. Shólkemlestirilgen-basqarıw munasábetleri qatarına jámáát shártnaması hám jámáát kelisimlerin dúziw, orınlawǵa tiyisli munasábetler de kiredi.
3. Jumısqa jaylastırıwǵa tiyisli munasábetler
Bul munasábetler puqara jumısqa jaylastırıw bólimine jumıs sorap shaqırıq etiwi menen birge payda boladı. Ózbekstanda jumısqa jaylastırıw bólimleri moynına puqaralardıń miynet etiwge tiyisli konstituciyalıq huqıqların ámelge asırılıwına qaratılǵan wazıypalar júkletilgen.
4. Kásibi tayarlaw hám bilimlerdi jetilistiriwge tiyisli munasábetler
Bul munasábetler puqara óndiris shıǵarıwdan ajralmagan halda jalǵız tártipte, brigada quramında yamasa arnawlı kurslarda kásip úyreniwi, bilimlerdi jetilistiriwi waqtında júzege keledi. Kásiplik tayarlıq salasındaǵı munasábetler xızmetker menen jumıs beretuǵın ortasında óz-ara shártnama dúzılıwǵa tiykarlanadı.
5. Miynet qáwipsizligi ústinen baqlawǵa tiyisli munasábetler
Bul munasábetler kepillikli organlar tárepinen miynet nızamlarına ámel etiliwi ústinen qadaǵalawdı ámelge asırılıwı processinde júzege keledi.
6. Miynet dawların sheshiwge tiyisli munasábetler
Bul munasábetler xızmetker menen jumıs beretuǵın ortasındaǵı miynetke tiyisli dawlardı sheshiw menen baylanıslı túrde payda boladı hám huqıqlardı qorǵaw usılları hám de quralların názerde tutadı.
7. Miynet munasábetlerinen kelip shıǵıwshı protsessual munasábetler
Bul munasábetler miynet munasábetleri júzege keliwi, ózgeriwi hám tawsılıwı protsessual tártiplerin belgilep beredi.
Joqarıda belgilengeni sıyaqlı, miynet huqıqınıń predmeti social miynet processleri qatnasıwshıları ortasında júzege keliwshi munasábetlerden ibarat. Biraq social miynet menen baylanıslı túrde júzege keliwshi munasábetlerdi tártipke salıw predmeti gápine kiretuǵın basqa bir qatar huqıqıy pánler de ámeldegi hám olar menen miynet huqıqı páni ortasındaǵı anıq shegaralardı belgilep alınıwı teoriyalıq áhmiyetkegine iye bolıp qalmastan, úlken ámeliy áhmiyetke de iye. Shunki huqıqıy tártipke salıw salasın anıq oyda sawlelendiriw etpeslik, bir huqıq tarawına tiyisli munasábetti basqa munasábetlerden parq ete bilmew nızamlardı qóllaw ámeliyatında aljasıqlarǵa alıp keliwi, nızamlılıqtı támiyinlew natiyjeliligin keskin tómenletip jiberiwi múmkin.
Birew. Miynet huqıqı predmeti - miynet bolǵanlıǵı sebepli puqaralıq huqıqı menen; awıl xojalıǵı huqıqı menen; basqarıw iskerligi ekenligi menen basqarıw huqıq ; mıynet haqı, sıylıqlar tólewge qaratılǵanlıǵı menen finans huqıqı ; miynet nátiyjelerine kóre xoshametlantirilishiga kóre social támiynat huqıqı tarawları menen uqsas táreplerge, ulıwma ayrıqshalıqlarǵa iye.
Biraq bul uqsaslıqlar oǵada salıstırmalı bolıp, olardıń hár biri ǵárezsiz yuridikalıq pán tarmaǵı ekenligin jaqtı kórinetuǵın etiwshi, basqa pánlerden parıqlawǵa múmkinshilik jaratıwshı anıq-ayqın ayrıqshalıqlarǵa iye. Bul kózqarastan miynet huqıqın joqarıdaǵı huqıq tarawlarınan parıq etiwge múmkinshilik jaratıwshı táreplerin bayanlawǵa háreket etemiz.
Bunda, eń aavalo, miynet huqıqı hám puqaralıq huqıqı ortasındaǵı ayırmashılıqlardı anıqlaw kerek boladı. Belgilengeni sıyaqlı, bul hár eki huqıq salasında da miynet qılıw huqıqıy munasábet júz beriwine tiykar bolıwı múmkin. Mısalı, kesip alıp islew, buyırtpa, tapsırma, avtorlıq hám basqa kóplegen puqaralıq huqıqıy shártnamalar jumıs orınlawǵa yamasa bolmasa xizmet kórsetiwge, yaǵnıy miynet etiwge qaratılǵan munasábetlerdi tártipke saladı. Jumıs beretuǵın menen xızmetker ortasındaǵı miynet shártnaması (kontrakti) dıń predmeti de xızmetkerdiń miynet iskerliginen ibarat.
Biraq, miynet huqıqı normalari menen tártiplestiriletuǵın miynet huqıqıy munasábetleri tómendegi ayrıqshalıqlarǵa iye boladı jáne bul ayrıqshalıqlar puqaralıq huqıqına hesh tán bolmaydı :
1. Miynet huqıqında xızmetker kárxananıń miynet jámááti quramına qosıp alınadı hám kárxana jumısshısı mártebeine iye boladı. Puqaralıq huqıqıy shártnamalar tiykarında bir brigada yamasa basqa gruppa quramında isleytuǵınlar hesh qashan miynet jámááti mártebeine ıyelewmeydi;
2. Kárxanaǵa jumısqa qabıl etilgen xızmetker aldınan anıq belgilep qoyılǵan kásip, ilmiy tájriybe yamasa lawazım boyınsha miynet minnetlemelerin atqaradı hám jumıs beretuǵın odan xızmet wazıypasına kirmaydigan minnetlemelerdi orınlawdı qaǵıydaǵa kóre talap ete almaydı ;
3. Miynet shártnamasına kóre xızmetker aldınan anıq belgilengen kásip, qánigelik yamasa lawazımlıq jumıstı turaqlı túrde, aldınan múddeti belgilenmagan halda atqaradı, yaǵnıy miynet huqıqıy munasábetler dawamlı boladı. Puqaralıq huqıqıy shártnamalarda bolsa jumıs atqarıp bóliniwi menen huqıqıy munasábet tawsıladı ;
4. Miynet nızamlarında kárxanalardıń lokal normativ hújjetlerinde belgilengen kepillikler, jeńillikler miynet shártnamasına kóre islep atirǵan xızmetkerge tolıq tiyisli boladı. Puqaralıq huqıqıy shártnama tiykarında islep atirǵan shaxslarǵa bunday huqıqlar buyırtpashı tárepinen berilmaydi;
5. Miynet huqıqıy munasábetlerdiń ornatılıwı hám biykar etiliwi tiykarları, tártibi puqaralıq huqıqıy shártnamalar dúziw hám bıykarlaw iskerliginen tupten parıq etedi.
Miynet huqıqı menen kooperativ yamasa awıl xojalıǵı huqıqı ortasında bawırlas uqsawlıq ámeldegi jáne bul jaǵday olardıń hár ikkisi da dawamlı miynet munasábetlerin miynet jámáátine aǵzalıq tiykarında huqıqıy tártipke solinishda kózge taslanadı. Biraq olardıń huqıqıy bazaları túrlishe bolıp, awıl xojalıǵı huqıqı daǵı munasábet mal-múlkliniń (a'zoning) miynetinen ibarat hám ol awıl xojalıǵı kooperativi (fermer, dıyxan xojalıǵı ) ustavi hám basqa shólkemlestiriw hújjetleri menen, miynet huqıqında yollanib isleytuǵın xızmetkerdiń miyneti Miynet Kodeksi hám basqa miynet nızamları menen tártiplestiriledi.
Miynet huqıqı hám basqarıw huqıq basqarıw munasábetlerin tártipke salıw menen bir-birine uqsap ketsada, biraq xalıq xojalıǵı tarmaqların, aymaqliq strukturaların basqarıw usılları, quralları, basqarilish ob'ektleri hám basqarıw kepillikine iye mámleket basqarıw shólkemleri tárepinen ámelge asırilatuǵın basqarıw basqarıw miynet huqıqı daǵı kárxananı, miynet jámáátin, islep shıǵarıwdı basqarıwdan tupten parıq etiwi óz-ózinen túsinikli bolıp tabıladı.
Miynet huqıqı mıynet haqı hám basqa tólewler tólewde finanslıq aqshalar menen munasábette bolıwına kóre finans huqıqına uqsap ketedi. Biraq mámleket yamasa jergilikli aymaqlar byudjeti, onı qáliplestiriw hám jumsaw formasındaǵı mámlekettiń finanslıq iskerligi menen kárxana finanslıq iskerligi óz-ara tupten parıq etiwin ańǵarıw qıyın emes.
Miynet huqıqı social támiynat huqıqı menen óz-ara uqsas bolıp, olardıń hár ikkisi da miynet stajı, miynet stajı sebepli júz beretuǵın huqıqıy aqıbetler menen jumıs júrgizedi. Miynet huqıqı predmeti bolǵan xızmetkerdiń miynet iskerligi dáwiri social támiynat munasábetleri júzege keliwine tiykar boladı. Biraq miynet huqıqı xızmetkerdiń jumıs iskerligin ámelge asırıp turǵan waqtı daǵı jumıs stajına itibar bersa, social támiynat huqıqı xızmetker miynet iskerligin toqtatganidan keyin onıń jumıs stajı kólemi hám sapasına kóre social támiynatlardı (pensiya, pensiya, sotsial járdemler) ámelge asırıw menen shuǵıllanadı.