1–tema: miynet huqiqiniń predmeti, usillari, sistemasi hám tiykarǵi funktciyalari

3-§. Miynet huqıqı usılları hám sistemaları
Gawxar. Eger miynet huqıqınıń predmeti degende bul tarawda neler tártipke solinishi anglansa, usılı degende bul munasábetler qanday etip tártipke solinishi túsiniledi.
Miynet huqıqınıń usılı tómendegi tiykarǵı belgiler menen xarakterli esaplanadi:
a) miynet huqıqı predmeti bolǵan social munasábetler oraylastırılǵan halda hám lokal tártipte basqarilishining óz-ara qosıp alıp barılıwı ;
b) tártipke salıwda shártnamalıq, usınıslıq hám imperativ usıllardan keń paydalanıwı ;
v) miynet munasábetlerin tártipke salıwda miynet jámááti, kásiplik awqamlarınıń aktiv qatnas etiwi;
g) miynet huqıqların qorǵawdıń ayriqsha usılları hám minnetlemelerdiń atqarıw etiliwin támiyinlew qurallarına kóre.

1. Miynet munasábetlerin tártipke salıwda oraylastırılǵan hám lokal usıllardıń qosıp alıp barılıwı

Bul belgi miynetti mámleket-huqıqıy tártipke salıw mánisin ashıp beredi hám de regionlıq, tarmaq qásiyetleri itibarǵa alınǵan halda miynet sharayatlarınıń differentsiyalanishini támiyinlewge, birden-birligine erisiwge múmkinshilik beredi.
Házirgi waqıtta oraylastırılǵan tártipte xızmetkerlerdiń eń kem dárejedegi kepillikleri, mıynet haqı, jumıs waqıtı, dem alıw waqıtı hám basqa tiykarǵı huqıqlardıń eń kem kórsetkishleri belgilenedi. Oraylıq tártipte qabıl etilgen aktlar da májburiy yamasa usınıslıq ózgeshelikke ıyelewi múmkin.
Lokal normalar jardeminde kárxanalardıń tikkeley ózinde miynetke tiyisli munasábetler tártiplestiriledi. Miynetti lokal tártipke salıw qatnasıwshıları retinde jumıs beretuǵın hám xızmetkerler wákillik shólkemleri qatnasadılar.

2. Miynet munasábetlerin tártipke salıwda shártnamalıq, usınıslıq hám imperativ usıllardıń qosıp alıp barılıwı

Miynet munasábetlerin tártipke salıwda shártnamalıq usıl jetekshi orın tutadı. Bunda ayırım xızmetker menen jumıs beretuǵın ortasındaǵı munasábetler miynet shártnaması jardeminde, jumıs beretuǵın hám xızmetkerler jámááti ortasındaǵı munasábetler jámáát shártnaması, jámáát kelisimleri jardeminde tártipke solinishi itibarda saqlanmog'i kerek. Shártnama tiykarında ornatılǵan munasábet, onıń mazmunı bir tárepleme ózgertiliwi, biykar etiliwi múmkin emes.
Usınıslıq usılda miynet munasábetleri tártipke salınǵanında kepillikli organlar tárepinen miynet munasábetleri sub'ektlerine qaratılǵan usınıslıq normalar qabıl etiledi. Házirgi waqıtta mámlekettiń imperativ aktlari jardeminde miynet munasábetleriniń tártipke solinishi da zárúrli áhmiyetke iye boladı.
Miynet huqıqınıń wazıypaları Ózbekstan Respublikası Miynet Kodeksiniń 2-statyasında názerde tutılǵan bolıp, oǵan kóre: «Miynet tuwrısındaǵı nızam hújjetleri xızmetkerler, jumıs beretuǵınlar, mámleket máplerin itibarǵa alǵan halda miynet bazarınıń nátiyjeli ámel etiwi, shın hám qawipsiz miynet shárt-shárayatların, xızmetkerlerdiń miynet huqıqları hám sog'ligining qorǵaw etiliwin támiyinleydi, miynet ońimdarlıǵınıń ósiwine, jumıs sapasınıń jaqsılanıwına, sol tiykarda barlıq xalıqtıń materiallıq hám materiallıq turmıs dárejesi rawajlanıwına kómeklashadi».
Bazar ekonomikasına tiykarlanǵan ekonomikalıq bazis social munasábetlerge tásir etiwdiń birden-bir mámleket-huqıqıy mexanizmi menen xarakterleniwshi birden-bir huqıqıy sistemalardı júzege shıǵardı. Ol miynet salasındaǵı social munasábetlerdi tártipke salıwdıń ayriqsha yuridikalıq usılların payda etedi.
Miynet huqıqına tiyisli usıllardıń ayriqsha xusuiyatlari:
bul munasábetlerdiń júzege keliw, ózgeris, tawsılıwına ;
huqıqıy munasábet qatnasıwshılarınıń huqıqıy poziciyasine;
huqıqlardıń belgileniw ózgesheligi hám minnetlemelerdiń atqarılıwın támiyin etiw qurallarına qaray belgilenedi.
Miynet huqıqıy munasábetleriniń júzege keliwine social ekonomikalıq tiykarlar sebep bolıp, miynet bazarınıń iskerlik kórsetiwi menen tikkeley baylanıslı boladı. Miynetke tiyisli huqıqıy munasábetlerdiń júzege keliwi, ózgeriwi hám tawsılıwınıń huqıqıy tártipke solinishidan gózlengen tiykarǵı maqset de miynet bazarın mámleket jolı menen basqarıw, bul munasábetler dawamında puqaralar hám de jumıs beretuǵınlar huqıqları hám basqa nızamlı máplerdi qorǵawdan ibarat esaplanadi.
Miynet munasábetleri qatnasıwshılarınıń huqıqıy poziciyasi óz-ara teńligi menen ajralıp turadı. Buǵan kásip túri, shınıǵıw hám jumıs jayın tańlaw erkinshegi puqaralardıń konstituciyalıq huqıqlarınan ekenligi, puqaralar óz fizikalıq hám intellektuallıq potenciallerinen óz qálewlerinshe paydalanıwları múmkinligi, májburiy miynet qadaǵan etilgenligi sıyaqlılar tiykar bóle aladı. Usınıń menen miynet processinde xızmetker jumıs beretuǵınǵa, onıń buyrıqlarına, ishki miynet tártibi qaǵıydalarına sózsiz ámel etiwi kerekligi de miynet huqıqı usılına tán ayrıqshalıqlardan bolıp tabıladı.
Miynet huqıqları hám minnetlemelerin belgilew usılları da miynet huqıqı metodınıń ayriqsha qásiyetleri turine kiredi. Házirgi waqıtta miynet huqıqıy munasábetlerin tártipke salıwda mámleket iskerligi menen bir qatarda tikkeley kárxana hám shólkemlerdiń ózlerine, xızmetkerler hám jumıs beretuǵınlardıń wákillik shólkemlerine úlken kepillikler berip qoyılǵan halda miynet munasábetlerine tiyisli júdá kóp máseleler lokal normalar jardeminde tártipke solinishi názerde tutılǵan. Sonıń menen birge, miynet munasábetlerin tártipke salıwda tikkeley xızmetker menen jumıs beretuǵın ortasındaǵı óz-ara kelisimlerge, miynet shártnamasına da úlken áhmiyet berilgen. Yaǵnıy miynet munasábetlerin huqıqıy tártipke salıwdıń normativlik-huqıqıy, lokal, shártnamalıq usılları bar ekenligi jazılıwı múmkin.
Miynet munasábetlerin huqıqıy tártipke salıw usılları retinde imperativ (sózsiz atqarılıwı kerek bolǵan ) hám usınıslıq ózgeshelikke iye bolǵan huqıq normalarınıń qásiyetleri itibarǵa olinmog'i kerek. Imperativ normalar qadaǵalatugın yamasa buyıriwshi bolıwı (mısalı, 18 jasqa tolmaǵan xızmetkerlerdi materiallıq juwapkerlik menen baylanıslı bolǵan jumıslarǵa qabıllawdıń qadaǵan etnishi, xızmetkerler ushın eń kem dárejeden tómen bolmaǵan miynet sharayatları jaratılıwı kerekligi hám basqalar ) múmkin.
Miynet huqıqların qorǵawdıń ayriqsha tártipte (miynet dawların kóriw komissiyaları, baǵınıw tártibinde joqarı turıwshı organlar tárepinen) qorǵaw etiliwi, ayriqsha miynet huqıqıy protsessual tártipler hám de múddetler belgilengenligi de miynet huqıqınıń ayriqsha usılların ańlatpa etiwshi ayrıqshalıqlardan esaplanadı.
Sonday etip, miynet huqıqı bazar ekonomikası sharayatında miynet bazarı iskerligin, múlkshilik formasından, xojalıq júrgiziw usılınan qaramastan, barlıq kárxana, shólkem, mákemelerde júzege keliwshi social miynet munasábetlerin, jallanba miynetti shólkemlestiriwge tiyisli bolǵan munasábetlerdi mámleket, jámiyet, ayırım shaxs mápleri uyqaslastırılgan halda huqıqıy tártipke salıwǵa qaratılǵan huqıq normaları jıyındısı hám sistemalarınan ibarat esaplanadi.
Miynet huqıqınıń pán tarawı retindegi sistemaları hám nızamshılıq tarmaǵı retindegi sistemaları ámeldegi bolıp, olar óz-ara uqsas bolsada, bir-birinen parıq etedi. Miynet huqıqı pániniń bas wazıypası úyretiw, tálim beriwden ibarat bolsa, miynet nızamchiligi tarmaǵınıń bas wazıypası - social munasábetlerdi huqıqıy tártipke salıwǵa qaratılǵan bolıp tabıladı.
Miynet huqıqı pán retinde ulıwma hám arnawlı bólimlerden ibarat bolıp, ulıwma bólekte pánniń predmeti, wazıypaları, usılları sıyaqlı ulıwma ózgeshelikke iye bolǵan máseleler, arnawlı bólekte bolsa miynet munasábetin ornatıw, bıykarlaw, jumıs waqıtı, dem alıw waqıtı, mıynet haqı hám basqa arnawlı miynet huqıqıy munasábetlerdiń ayriqsha huqıqıy tárepleri uyreniledi.
Miynet nızamchiligi huqıqtıń bir tarmaǵı retinde Ózbekstan Respublikası Miynet Kodeksinde sáwlelendirilgen bólim hám baplarda kórsetilgen sistemalardan ibarat boladı.
Miynet huqıqı pán salasınıń sistemaları menen miynet nızamchiligi tarmaǵı sistemaları óz-ara jaqın bolıp, ayırım jónelisler, huqıq institutların óz ishine aladı. Usınıń menen birge olar ortasında arnawlı bir ayırmashılıqlar da ámeldegi jáne bul ayırmashılıqlar miynet huqıqı pán tarawı retinde nızamshılıq ámeliyatın úyreniw, ulıwmalastırıw hám ilimiy juwmaq hám de usınıslar beriwge, qánige kadrlar tayarlawǵa jóneltirilganligi menen, miynet nızamchiligi bolsa huqıqıy tártipke salıw tarmaǵı retinde anıq social -huqıqıy munasábetlerdi tártipke salıwǵa qaratılǵanlıǵı menen belgilenedi.
Usınıń sebepinen miynet huqıqı páni ayriqsha bólim, túsinik hám institutlarǵa iye boladı.