Ózbekstanda menshiklestiriwdiń HÁzirgi házirgi basqíSHÍnda ámelge asíRÍLÍp atíRǴan ilájlar

ÓZBEKSTANDA MENSHIKLESTIRIWDIŃ HÁZIRGI HÁZIRGI BASQÍSHÍNDA ÁMELGE ASÍRÍLÍP ATÍRǴAN ILÁJLAR
Jobas:

1. 
   Múlkti mámleket ıqtıyarınan shıǵarıw hám menshiklestiriw.
   
2. 
   Ózbek modeli boyınsha menshiklestiriwdi basqıshpa-basqısh ámelge asırıw.
   

KIRISIW

Hár qanday jámiyettiń ekonomikalıq dúzilisi múlkshilikten baslanadı. Áwladlar tárepinen jaratılǵan naǵıymetler álbette múlk formasında kórinetuǵın boladı. Ulıwma alǵanda, mámleket kóleminde múlk jáne onıń kóbeyip barıwına eki tárepden jantasıw múmkin. Adamlardıń múlki qansha kóp bolsa, mámleket de sonsha bay boladı yamasa kerisinshe, mámleket qansha bay bolsa, xalıqtıń múlki de sonsha kóp boladı, párawan jasaydı. Deformatsiyalashgan sotsializmda mámleket múlkiniń ústinligi adamlıq jámiyeti erisken zárúrli tabıslardan biri retinde aytildi.

Bazar ekonomikası, tuwrırog'i aralas ekonomikanıń zárúrli tárepi sonda, ol múlkshiliktiń qandayda -bir forması húkimranlıǵın biykarlaw etedi. Oǵan múlkshiliktiń úshinshi tipi hám muwapıq túrde hár túrli formaları tán bolıp, múlk máselesiniń hal etiliwi bazar ekonomikasın payda etiw boyınsha barlıq ilajlar sistemasın tashkil etar eken, sonday eken, birinshi náwbette mámleket múlk monopoliyasın sindirib, túrli múlk formaların payda etiwi zárúr. «Múlkshilik máselesin sheshiw bazardı payda etiwge qaratılǵan pútkil ilajlar sistemasınıń tiykar tamaqtası bolıp xızmet etedi»1. Sol sebepli de bárinen burın, Ózbekstannıń tiykarǵı nızamı — Konstitutsiyada jámiyet múlkshiliktiń hár túrliligine tıykarlanıwı, múlk formalarınıń teń-ligi tán alıw etilip, huqıqıy qáwipsizligi támiyinleniwi belgilengen.