Ózbekstanda menshiklestiriwdiń HÁzirgi házirgi basqíSHÍnda ámelge asíRÍLÍp atíRǴan ilájlar

Menshiklestiriwding jańa basqıshı hám eski máseleler. Ózbekstan prezidenti 27 - iyunda imzolagan pármange qaray mámleketke qarawlı 274 iri kárxana hám xojalıq birlespeleriniń aksiya paketleri, gazeta, jurnal, baspalar, islep shıǵarıw kárxanaları jeke sektorǵa satıladı. Satıwǵa, sonıń menen birge, mámlekettiń 15 kóshpelis múlk obiekti de qóyıladı.

Párman kirisiwinde bul ilajdan gózlengen maqsetler qatarında “ekonomikada mámleket qatnasıwın kemeytiw hám báseki ortalıǵın jáne de jaqsılaw maqseti” da tilge alınǵan.

Pármandi túsindirme bergen Ózbekstanlıq ekonomist ilimpazlar, ekonomikada mámleket úlesiniń qısqartirilishini alǵıslaǵan halda, menshiklestiriwding jańa basqıshı múlkti qayta bólistiriw hám xalıq ortasında qatlamlarǵa bóliniwdiń kusheytiwine alıp keliwi múmkinshiligınan qáweter bildiriwdi. Bul sıyaqlı qáweterge sebep ótken dáwirdegi menshiklestiriw tájiriybesi.

Ózbekstanda buǵan shekem ámelge asırılǵan menshiklestiriw processleri tiykarǵı nátiyje - mámlekette rásmiy orta klasstıń súyenishi bolǵan múlk iyeleriniń qáliplesiwine alıp kelgeninshe joq.

Jeke menshik iyeleriniń social gruppa retinde qáliplespegeni bolsa, mámlekettiń basqa, atap aytqanda, sog'liq hám tálim sıyaqlı social tarawları, sonıń menen birge, puqara jámiyeti hám siyasiy erkinliklerdiń jaǵdayına tásir kórsetip atırǵan faktor retinde kóriledi. Burınǵı sovet mámleketleriniń kópshiliginde menshiklestiriw processleriniń ashıq bolmaǵanı mámleketler ekonomikasında keyinirek júzege shıqqan sistemalı máseleler hám xalıq jarlılashuvining tiykarǵı sebeplerinen biri retinde tilge alınadı. Atap aytqanda, Rossiyada 1990 - jıllarda ámelge asırılǵan privatizatsiya processleri ápiwayı xalıq tilinde " prixvatizatsiya" atınıń alǵan. Usı waqıtta analizshiler Ózbekstan sıyaqlı agrar mámlekette jerge salıstırǵanda jeke menshikchiliksiz bazar ekonomikasına tolıq ótip bolmaslıǵın atap ótiwedi. Bıltır jańa tahrirdagi Jer kodeksi qabıl etilgen hám húkimet iri jer reforması ótkeriw rejesin járiyalaǵan edi. Biraq házirge shekem ámelde, atap aytqanda, awıl xojalıǵı salasında jer resursları ústinen qadaǵalaw hám jerge iyelik huqıqı mámleket hám jergilikli hákimlikler qadaǵalawında qalıp atır.