Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

 
Grammatikalıq ózgeshelikke iye dialektizmler sózligi
 
Dialektte 
Ádebiy tilde 
bermaǵan 
beri 
isenbek kerek 
iseniw kerek 
 
85

---

10. SÓZLERDIŃ JASALÍWÍ 
 
Jobası: 
1. Atlıqtıń jasalıwı 
2.
 
Kelbetliktiń jasalıwı 
3. Feyildiń jasalıwı. 
 
Hár  qanday  tildiń  sózlik  quramı  mudamı  rawajlanıp,  jańa  sózler 
menen bayıp otıradı. Bunday jańa sózler belgili bir talaplarǵa sáykes 
eki  túrli  usıl  menen  jasaladı.  Birinshiden,  tildegi  burınnan  bar 
sózlerden  sóz  jasaw  usılları  arqalı  jańa  mánidegi  sózler  jasalsa, 
ekinshiden,  turmıstaǵı  belgili  bir  jańa  túsiniklerdi  ańlatıw  ushın 
basqa  tillerdiń  sózleri  ózlestiriledi.  Tildegi  burınnan  bar  sózlerden 
sol  tildiń  ishki  nızamlılıqlarına  sáykes  jańa  mánidegi  dórendi 
sózlerdiń jasalıwın til biliminiń sóz jasalıw tarawı izertleydi. 
Túrkiy tillerde sóz jasalıw 50 – 60 – jıllardan baslap til biliminiń 
ayrıqsha  bir  tarawı  sıpatında  bóline  basladı.  Kóplegen  tillerde  sóz 
jasalıwǵa arnalǵan miynetler jarıqqa shıqtı. 
Sóz  jasalıwdıń  tiykarǵı  obekti  sóz  bolǵanlıqtan,  ol  tildiń  sózdi 
izertleytuǵın  basqa  tarawları  menen  (leksikologiya,  morfologiya) 
baylanıslı bolıp keledi. 
Tildiń  sózlik  quramınıń  bayıp,  tolısıwına  sebepshi  bolatuǵın 
faktorlardıń  biri  sózlerdiń  jasalıwı  ekenligi  málim.  Qaraqalpaq 
ádebiy  tilindegi  sıyaqlı  onıń  arqa  hám  qubla  dialektinde  de  sózler 
morfemalardıń  bir  -  birine  birigiwi,  qosılıwı  hám  jalǵanıwı  arqalı 
(qospa sózler, affiksaciya usılı arqalı jasalǵan sózler, abbreviaturalar 
hám  qısqarǵan  qospa  sózler)  jasaladı.  Bul  tipte  jasalǵan  sózler:  1. 
Affiksaciya  (túbir  morfemaǵa  sóz  jasawshı  morfemalardıń 
jalǵanıwı);  2.  Sóz  qosılıwı  (túbir  morfemalardıń  bir  -  biri  menen 
qosılıwı,  juplasıwı,  birigiwi);  3.  Sóz  qosılıwı  hám  affiksaciya  (eki 
túbir  morfemanıń  qosılıp  hám  olarǵa  sóz  jasawshı  morfemanıń 
jalǵanıwı); 4. Abbreviaciya (sózlerdiń qısqarıp birigiwi) dep atalǵan 
barlıq  túrleri  hám  morfologiyalıq  quramı  jaǵınan  hesh  qanday 
ózgeriske  ushıramay  –  aq  jańa  mánige  iye  bolǵan  sózler 
(konversiyalanǵan,  substantivlesken,  adektivlesken  hám  t.b.  sózler, 
sonday  –  aq,  túbirdiń  fonologiyalıq  ózgeriske  ushırawı  arqalı 
jasalǵan sózler).  
86

---

Qaraqalpaq  tiliniń  arqa  hám  qubla  dialektlerinde  sózlerdiń 
jasalıwın  házirgi  qaraqalpaq  ádebiy  tilindegi  sózlerdiń  jasalıwına 
salıstırǵanda  sezilerli  ózgeshelikler  kózge  túsedi.  Bul  ózgeshelikler 
atlıq, kelbetlik, feyil sóz shaqaplarınıń jasalıwında anıq kórinedi.