Xalq araliq sawda teoriyasi Joba: Kirisiw i-bap. Xalıq aralıq sawda teoryasi

Xalq araliq sawda teoriyasi

Joba:

Kirisiw…………………………………………………………………………..2

I-bap. Xalıq aralıq sawda teoryasi.

1.1 Xalıq aralıq sawda mánisi, tiykarǵı túsinikleri hám túrli teoryalari………………………………………………………………………..4

1.2 Xalq araliq sawda faktorlari……………………………………………….8

II-bap Xalq araliq sawda tu’rleri

2.1 Xalq araliq sawdanin’ quram bo’legi ha’m tiykarg’i tovar ag’imlari…12 2.2 Xalq araliq sawda mu’nasebetlerin ta’rtipke saliw dizimi……………...23

Juwmaqlaw……………………………………………………….....................28

Paydalanilg’an a’debiyatlar dizimi…………………………………………....31

Kirsiw

Xalıq aralıq sawda — bul túrli mámleket-milliy xojaliqlari ortasidagi tavar hám xızmetlerdiń ayırbaslaw protsesi bolıp tabıladı. Xalıq aralıq sawda a’yyemnen bar bolsada, XIX a’srea kelip, yag’iniy barlıq rawajlanǵan mámleketler xalıq aralıq sawda baylanislari menen jáhán bazari formasına kirdi. Xalıq aralıq sawda sirtqi sawda aylanbası, ekisport hám import, sawda balansı sıyaqlı ko’rsetkjumisleri menen xarakterlenedi.

Xalıq aralıq sawda hám sheriklik kópshilik mámleketlerge joqarı payda ko’riwge tiykar bólib atır. Mısalı búgin’i kúnde rawajlanıp atırǵan mámleketler rawajlanǵan mámleketlerge hám ótiw ekonomikası mámleketlerine hár túrlı túrdegi Tavar hám xızmetler ekisport qılınip atır. Búgin’i kúnde rawajlanıp atırǵan mámleketler jumisinen Qitay hám Indiya tiykarınan xalıq aralıq sawdada ulesi keskin asıp baratırǵan mámleketlerden esaplanadı.

Xalıq aralıq sawdanıń taǵı bir ábzallıq tárepi sonda, kóplegen mámleketler degi kambaǵallik mashqalasın kemeytiwge joqarı ta’sirin tiygizip atırǵanı bolıp tabıladı. Indiyada 60 -70-jıllarda kambaǵalliq 1% ke de qısqarmagan, ma’lim waqıtlardan són’ globalizatsiya hám integraciya járdeminde islep shıǵarıw xızmet kórsetiw ta’lim hám basqa barlıq tarawlarda rawajlanıw gúzetiledi. Xalıq aralıq sherikliktiń kusheytiwi nátiyjesinde tálim hám den sawliq sistemesın jolg’a qóyiw múmkinshiligi payda bóladi. Búgin’i kúnde xaliq ara sawda baylanislar barǵan sayın tereńlesip batır ásirese buǵan baylanıslı rawajlanip atirg’an mámleketlerdiń u’lesi asıp atır. Sirqi sawda rawajlanıwı menen jáhán ekonomikası da rawajlanadı. Export tárepten qaraǵanda rawajlanǵan hám rawajlanıp atırǵan mámleketler ekewi de tek kjumisilew kólemde unamlı rawajlanıwǵa erisedi (rawajlanǵan mámleketler 1.5% hám rawajlanıp atırǵan mámleketler 3.3 % mas túrde).

Xalıq aralıq sawda trendleri. Búgin’i kúnde transport hám informaciya komunikatsiya almasiniwi bahasında sezilerli tómenlew gúzetildi, xalıq aralıq sawda sistemesında geosiyosat sheshiwshi u’lken a’ximiyetke iye boldi.

Xalıq aralıq sawda xalıq aralıq ekonomikalıq munasábetlerdiń eń rawajlanǵan hám keń tarqalǵan forması esaplanadı. Ol zamanagóy sirtqi siyasiy mápler hám dúnya mámleketleriniń máselelerinde zárúrli orını tutadı. Sol sebepli onin’ mánisin, rawajlanıw dinamikasın hám zamanagóy dúzilisin úyreniw mámleketti rawajlandırıw programmalarınıń sirqi siyasatın belgilewdiń zárúrli elementi bólib, onin’ aktuallıǵın toshdiqlaydi.