Xalq araliq sawda teoriyasi Joba: Kirisiw i-bap. Xalıq aralıq sawda teoryasi

2.2 Xalq araliq sawda mu’nasebetlerin ta’rtipke saliw dizimi

Mámleketlikleraro dorajada tartibga salıw ekonomikalıq siyasat hám ámeliyat salasında jumistirokshi mámleketler máplerin sáwlelendiriwshi keljumisuv (huqıqıy qaǵıydalar, normalar, tartıp -qaǵıydalar, keljumisilgan ózaro minnetlemeler, usınıslar ) tiykarında túrli mámleketler húkimetleri tárepinen birgalikda qabıl etilgen. Tartibga salıw, mápdar mámleketlikler órtasida, atap aytqanda, bazarga kirisiw rejiminiń turaqlılıǵın hám prognozına erisiw arqalı jáhán ekonomikalıq baylanislarini jáne de rawajlandırıwǵa járdem beretuǵın arnawlı bir shárt-shárayatlardı yoratjumisga qaratılǵan.

Jáhán sawdasın zamanagóy sharayatlarda kóp tárepleme tartibga salıwdıń tiykarǵı yónaljumislari tómendegilerden ibarat :

-mápdar mámleketlikler tárepinen sawda -ekonomikalıq munasábetlerdiń shártnamalıq -huqıqıy tiykarların, sonday-aq eń zárúrli principler hám normalardı yoratjumis;

- jáhán ekonomikalıq baylanislariga tásir etiwshi sawda -siyasiy qurallar kompleksin milliy dorajada qóllash bóyjumisa keljumisuvlarni islep shıǵıw, sawda siyasatınıń olohida qurallarından paydalanıw sheńberi hám múmkinshiliklerin anıqlaw ;

-jumistirokshi mámleketler, olardin’ birlespeleri hám gruppaları órtasida júzege keletuǵın keljumisuvlarga erisiw hám bahsli mashqalalardi hal etiwge kómaklashadigan xalıq aralıq institutlardı qáliplestiriw hám jáne de rawajlandırıw ;

- sawda -ekonomikalıq baylanislarni toshhkil etiw bóyjumisa informaciya hám tojriba almashjumis.

Kóp tárepleme tartibga salıw jáhán sawda mexanizminiń ajıralmaytuǵın bólegi bolıp tabıladı. Bul tovarlar hám xızmetlerdi ekisport etiwshi milliy islep shıǵarıwshılar – materiallıq bayliqlar hám xızmetler, islep shıǵarıw hám texnikalıq bilimler hám tojriba almashinuvini ańsatlastırıw quralı bólib xızmet etedi. Xalıq aralıq ekonomikalıq toshhkilotlar mámleketlikleraro sawda -ekonomikalıq munasábetlerdi kóp tárepleme tartibga salıwdıń toshhkiliy formaları esaplanadı.

Kóp tárepleme tartibga salıwdı kúsheytiwdiń zamanagóy yarayoni ob'ektiv tıykarǵa iye. Ilimiy hám texnologiyalıq taraqqiyot tásiri astında islep shıǵarıwshı kúshlerdiń rawajlanıwındaǵı ózgarjumislar xalıq aralıq miynet bólistiriwiniń jáne de keńeyiwi hám ekonomikalıq hoyotnin’ xalıq aralıqlasıwı zárúriyatın kúshaytadı. Ilimiy-texnikalıq taraqqiyotnin’ nátiyjelerin zan’biq etiw barǵan sayın global kólemde rawajlanıp baratir, bul tekǵana olohida sonoat hám tarawlardı, bálki mámleketliklerdi de qamtıp uadi. Jáhán sawdasın mámleketlikleraro dorajadagi kóp tárepleme tartibga salıw mámleketler órtasidagi sawda -ekonomikalıq hám sonoat-texnikalıq baylanislarni ámelge asırıw shártlerine, olardin’ kólemi hám dúzilisine barǵan sayın sezilerli tásir kórsatmoqda.

Kóp tárepleme tartibga salıwdı rawajlandırıwda bir neshe basqıshlardı ajıratıw múmkin. Ásirdiń basınan Ekinshi Jáhán urısına shekem dawam etken birinshi basqishta xalıq aralıq sawdanı rawajlandırıw máselelerin hal qılıwdıń anıq mexanizmin yoratjumisga qaratılǵan kóplegen urınıslar áwmetsiz juwmaqlandi, bul rawajlanǵan rawajlanǵan mámleketlerdiń mápleri órtasida mawasaǵa keljumis ushın ulıwma tiykar yóqligi menen anıqlama bernedi. Tek 1920 jıldan 1933 jılǵa shekem beshhta jáhán ekonomikalıq konferenciyaları bólib ótdi: 1920 – jılda Bryusselda (moliyaviy máseleler hám sirtqi sawda bóyjumisa); 1922 jılda – Genuyada (Evropa ekonomikasın qayta tiklew hám protektsionizmni susaytirjumis ushın ); 1927 jılda Jenevada (bajıxana quralsızlanjumisi ushın ); 1930 jılda, Jenevada (protektsionizmni sheklew ushın ); 1933 jılda Londonda (valyutalardı turaqlılastırıw hám sawda hám siyasiy sheklewlerdi alip toshhlash ushın ). Kóp tárepleme tartibga salıwǵa urınıslar Milletler Ligası jáne onıń ekonomikalıq qómitasi tárepinen ámelge asırıldı. Sol basqıshda ekonomikalıq máseleler bóyjumisa keljumisuvlarnin’ múmkin emesligi malum dorajada kartel hám basqa mámleketlikleraro shártnamalar menen qoplandi.

Urıstan keyin’i jıllardı qamtıp ugan ekinshi basqishta mámleketlikleraro tiykarda ekonomikalıq munasábetlerdi kóp tárepleme tartibga salıw sistemesı qáliplese basladı hám rawajlana basladı, onı ámelge asırıw mexanizmi islep shıǵıldı. Xalıq aralıq sawdanı tartibga salıwdıń tiykarǵı principlerı sawda xolilashuvi bólib, sawda sheklewlerin ózaro tiykarda basqishpa-basqish bıykarlawdı hám eń úlken qolaylıq principin keń qóllashni nazarda tutadı.

Sol principler ekonomikalıq tárepten kúshli sheriklerge óz ekisportlerine salıstırǵanda bir tárepleme muqatıw ilajlarınan qórqmasdan bazarlarni jawlap alıw etiw múmkinshiligin berdi. Bajıxana torifi sawda siyasatınıń tiykarǵı quralı retinde ilgeri surildi, Ǵarbiy Evropa mámleketlerinde keń tarqalǵan importqa muǵdarlıq sheklewler basqishpa-basqish alip toshhlandi. Mámleketler órtasidagi tovarlar almashinuvini tartibga soluvshi norma hám qaǵıydalardı islep shıǵıwda bir neshta sherik -mámleketlerdiń mápleri inabatqa uin’an, atap aytqanda jeńillikli sawda zonaları saqlanıp qolǵan, erkin sawda zonaları hám bajıxana birlespeleri formasında sawda hám siyasiy birlashmalar toshhkil etiw múmkinshiligi esapqa uin’an. Usınıń menen birge, mámleketlikleraro dorajada júzege keletuǵın mashqalalardıń maqul túsetuǵın sheshimlerin tupjumisga yónaltirilgan ekonomikalıq munasábetlerdi tartibga soluvshi xalıq aralıq institutlar yoratildi.

Sol waqittag’i tiykarǵı sáy-háreketler protektsionizmdi sheklewdi, sawdanı xolilashtirjumis ushın shárt-shárayatlardı yoratjumisni, sonıń menen birge, yosh rawajlanıp atırǵan mámleketlikler bazarlariga hám sol mámleketlikler ámeldegi materiallıq resurslarǵa kirisiwdi táminlaydigan tartibga soluvshi mexanizmlerdi qáliplestiriwge qaratılǵan edi.

Úshinshi basqishta 50-60 -jıllardı qamtıp Uganda, kóp tárepleme tartibga salıw ob'ekti materiallıq tovarlar, tiykarınan sonoat ónimleri hám shiyki oshyolarnin’ importı bólgan, awıl xójaligi tovarları sawdasın tartibga salıw hám ekisportti rawajlandırıwǵa mámleket járdeminiń máseleleri kóp tárepleme tartibga salıw sheńberine kiritilmegen. Sebebi onin’ jetekshi jumistirokshilari sol tarawlarda xalıq aralıq huqıqıy sheńberde qadaǵan etnmagan erkin milliy siyasat júrgiziwden mápdar ediler. O'sha paytda kóp tárepleme tartibga salıw sistemesında jumistirok etiwshi mámleketlerdiń barlıq ilajları jáhán bazarida báseki erkinligini keńeytiwge hám bazar kúshleriniń xalıq aralıq birjasın yoratjumisga qaratılǵan edi. Usınıń menen birge, mámleketlikler tárepinen sawda siyasatınıń milliy quralların qóllanjumisi hám protektsionistik qorǵawdıń zaiflashuvini ta’minlew tegjumisli kóp tárepleme tartibga salıw institutları tárepinen nazorat etilip, nazorat etildi.

Tórtinshi basqish, 70-jıllardı qamtıp ugan jag’dayda, kóp tárepleme tartibga salıw sistemesı sezilerli ózgarjumislarga dus keldi. Bul transmilliy korporatsiyalar torkibida islep shıǵarıwdı turaqlı túrde xalıq aralıq kólemde alip barılıwı tiykarında barǵan sayın rawajlanıp baratırǵan sonoat hám texnikalıq ózgeshelikke iye bólgan jáhán ekonomikalıq munasábetleri torkibidagi saldamlı jılısıwlar menen baylanisli.