Xalq araliq sawda teoriyasi Joba: Kirisiw i-bap. Xalıq aralıq sawda teoryasi

II-bap Xalq araliq sawda tu’rleri

2.1 Xalq araliq sawdanin’ quram bo’legi ha’m tiykarg’i tovar ag’imlari

XX ásirdiń birinshi yormidagi (2-jáhán urısınan aldin) hám keyin’i jıllarda jáhán sawda strukturasın kórib shıqsak, sezilerli ózgarjumislarni kórmoqdamiz. Eger ásirdiń birinshi yormida jáhán sawdasınıń 2/3 bólegi azıq-túlik, shiyki oshyo hám yoqilǵi esabına ámelge asırılǵan bólsa, ásirdiń aqırına kelib olar sawdanıń ¼ bólegin quraydi. Islep shıǵarıw ónimleri sawdasınıń u’lesi 1/3 ten ¾ ke shekem kótarildi.

Jáhán sawdasınıń tavar torkibi ilimiy-texnikalıq taraqqiyot, xalıq aralıq miynet bólistiriwi tereńlashuvi tásiri astında ózgarib baratir. Házirgi waqıtta jáhán sawdasında islep shıǵarıw ónimleri úlken áhmiyetke iye: olar dúnya tavar aylanbasınıń ¾ bólegin toshhkil etedi. Mashinalar, transport quralları, ximiyalıq ónimler, islep shıǵarıw ónimleri, ásirese joqarı texnologiyalı ónimler sıyaqlı ónimler u’lesi tez pát penen ósip baratir. Azıq-túlik, shiyki oshyo hám yoqilǵi u’lesi shama menen 1/5 ni toshhkil etedi.

Jáhán tovarları sawdasınıń jedel rawajlanıwı menen bir qatarda, xalıq aralıq xızmetler almashinuvi da tez pát penen ken’aymoqda. Xızmetlerdiń on’anaviy túrleri (transport, islep shıǵarıw, kommerciya, moliya-kredit, turizm hám basqalar ) menen bir qatarda, ilimiy hám texnologiyalıq taraqqiyot tásiri astında rawajlanıp atırǵan jańa xızmet túrleri (informaciya, esaplaw, litsenziyalaw, konsaltin’ hám basqalar ) xalıq aralıq almashinuvda barǵan sayın zárúrli orını iyelep atır.

Xızmetler xalıq aralıq sawda birjalarınıń sherek bólegine tuwri keledi. Jáhán sawdasınıń úlken bólegi tovarlar menen bir qatarda xızmetler bazarini qamtıp aldi.

Bul túrli ilajlardı óz jumisine uadi, sonday-aq: tovarlar, dan’iz hám basqa transport hám suǵurta ushın qóshimsha ǵárejetlerdi óz jumisine ugan sirtqi sawda menen baylanisli xızmetler; kapital qurılıs, texnikalıq sheriklik, basqarıw xızmetlerin óz jumisine ujumisi múmkin bólgan texnologiyalardı almashjumis menen baylanisli xızmetler; turizm hám xızmet saparlarınan uin’an doromadlar hám doromadlarni óz jumisine ugan soyohat; bank ǵárejetleri, lizin’, kapital doromadlari menen baylanisli to’lewler; jumis haqi hám basqa miynet doromadlari (bul shet el jumisshilariga tólanadigan jumis haqi, sonıń menen birge jumis haqi jáne social pensiyalardı óz jumisine uadi).

Sol túrme-túr iskerlik túrleriniń barlıǵı ózlarinin’ tábiyaatı bóyjumisa xalıq aralıq sawdada jumistirok etisleri menen birlestirilgen, basqasha etip aytqanda, olar eki yamasa odan kóp ǵárezsiz mámleketlikler puqaraları órtasida dúzilgen kommerciyalıq bolmaǵan operatsiyalar ushın to’lewler retinde belgileniwi múmkin.

Mashinasazliq ónimleri ekisportiniń 25% ten artıǵini toshhkil etetuǵın elektrotexnika hám elektron úskeneler ekisporti eń tez ósip atır.

Shamalıq esap -kitaplarǵa ko’re, jáhán sawda aylanbası 1998 – jılda 11, 9 trillion dollarǵa jetti. Xalıq aralıq sawda daǵı, sonday-aq házirgi basqish daǵı ózgarjumislarnin’ analizi eki tárepti kórib shıǵıwdı óz jumisine uadi: birinshidan, onin’ ulıwma (ekisport hám import ) rawajlanıw páti hám islep shıǵarıwdıń rawajlanıwına salıstırǵanda ; ekinshiden, torkibidagi ózgarjumislar: tavar (tovarlar hám xızmetlerdiń tiykarǵı gruppaları qatnası ) hám geografiyalıq (regionlar, mámleketler gruppaları hám olohida mámleketlikler u’lesi).

Birinshidan, tómendegilerdi tákidlash múmkin: jáhán sawdasınıń turaqlı pát menen rawajlanıwı xalıq aralıq sawdanıń jańa sapa belgileriniń kórsatkjumisi bólib, jáhán bazarlari siǵimi rawajlanıwı menen baylanisli. Toyyor sonoat ónimleri, sonday-aq, mashinalar hám úskeneler sawdasınıń etakshi hám salıstırǵanda joqarı pátleri, sonıń menen birge, baylanis ónimleri, elektron úskeneler, kompyuterler hám basqalar sawdasınıń joqarı pátleri de xarakterli bóldi.Bulardin’ barlıǵı jáhán sirtqi sawda birjasınıń tavar hám geografiyalıq strukturasında radikal ózgarjumislarga tásir kórsatjumisi múmkin emes edi. Usınıń menen birge, rawajlanǵan, rawajlanıp atırǵan hám burınǵı sotsialistik mámleketlerdiń tiykarǵı gruppalarınıń u’lesi són’gi 15-20 jıl jumisinde dayarli ózgarjumissiz qo'lmoqda. Birinshi jag’dayda -bul 70-76% buyırtpa muǵdarı, ekinshisinde-bul baha 20 -24% oraliǵida hám aqırǵı gruppa ushın bul nomer 6 -8% ten aspaydı.

Jáhán sirtqi sawda tavar birjasında, jáhán sawdasınıń 70% ten ko'proǵini toshhkil etetuǵın toyyor ónimler u’lesinin’ oshjumis tendentsiyası gúzetilip atır. Qolǵan ulush awıl xójaligi ekisporti hám qazib ujumis tarawları órtasida shama menen teń bólistiriledi. Salıstırıwlaw ushın búydew múmkin, bul ásirdiń órtalarida shiyki oshyo ekisporttiń úshten eki bólegin hám toyyor ónimdiń otigi úshten birini toshhkil etdi.