Pitkeriw qánigelik jumíSÍ Tema


-§. Sızıqlı shegaralıq máselesine alıp kelinetuǵın ámeliy máseleler



Download 1,08 Mb.
bet8/13
Sana30.03.2022
Hajmi1,08 Mb.
#517715
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   13
Bog'liq
Диплом Согдиана текст 26 июнь

5-§. Sızıqlı shegaralıq máselesine alıp kelinetuǵın ámeliy máseleler


Ulıwma jaǵdayda, ádettegi sızıqlı differenciallıq teńlemesi ushın qoyılǵan shegaralıq máselesi, baslanǵısh shártlerine iye bolǵan, eki yamasa onnan da kóp bolǵan máselelerine keltiriledi. Bul máselelerdi tórtinshi tártipli Runge-Kutta usılı menen sheshimin alıwǵa boladı. Bunnan soń, tabılǵan sheshimlerdi biriktirip, dáslepki qoyılǵan máseleniń sheshimin alıwǵa boladı [10].
5.1. Sızıqlı shegaralıq máselen Koshi máselesine keltiriw. Ekinshi tártipli sızıqlı differenciallıq teńlemesi menen anıqlanatuǵın shegaralıq máseleni qaraymız
(5.1)
shegaralıq shártleri
, (5.2)
(5.1) - (5.2) shegaralıq máselesin Koshi máselesine túrlendiriw ushın
(5.3)
dep esaplap, bunda - waqtınsha belgisiz turaqlı, bul ańlatpanı (5.1) teńlemesine aparıp qoyıp hám mına tómendegige iye bolamız, yaǵnıy

+ (5.4)
(5.4) -degi eki qosındını da nolge teń dep, nátiyjede eki teńlemege iye bolamız:
(5.5)
(5.6)
(5.2)- teńlemedegi birinshi shegaralıq shárti
(5.7)
túrin qabıl etedi, sonlıqtan
(5.7a)
(5.7b)
dep esaplawǵa boladı.
(5.3) funkciyasın differenciallap hám dep esaplap, nátiyjede
(5.8).
iye bolamız.
Egerde belgisiz bolǵan shegaralıq mánislerin
(5.9 a)
(5.9 b)
teń dep esaplasaq, onda (5.8) differenciallıq teńlemesinen
(5.10)
bolatuǵınlıǵın esaplap tabamız.
Demek, belgisiz bolǵan turaqlınıń mánisi shegaralıq shártlerinde kemis bolǵan dáslepki mánisi menen teńdey boladı.
Endi, ekinshi noqatındaǵı shegaralıq shárti

kórinisine túrlendiriledi, bunnan
(5.11)
Demek, (5.1)-(5.2) shegaralıq máseleni sheshiw procedurası tómende berilgen kórsetpelerdiń izbe-izliginen turadı:
1) Dáslepki shártleri (5.7 a) hám (5.9 a) bolǵan (5.5) teńlemesin dan -ǵa shekem integrallaymız. Nátiyjede mánisine iye bolamız.
2) Dáslepki shártleri (5.7 b) hám (5.9 b) bolǵan (5.6) teńlemesin dan -ǵa shekem integrallaymız. Nátiyjede mánisine iye bolamız.
3) (5.11) formulası boyınsha turaqlını esaplaymız, bul turaqlı (5.10) teńlemesine muwapıq, shegaralıq shártlerdegi kemis bolǵan dáslepki mánisi bolıp esaplanadı.
4) (5.3) formulası boyınsha dáslepki máseleniń sheshimin esaplaymız.

Download 1,08 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   13




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish