Pedagogikaliq instituti

4. Shaxstı tárbiyalawda shańaraq, máhelle hám tálim shólkemi sherikligin ámelge asırıw principlerı hám basqıshları.
Jas awladti jaqsı xulqli, mámleket nishanlarina shın berilgen etip tárbiyalawda olardıń jas táreplerine, xarakterine bólek áhmiyet beriw kerek, sebebi bularsız tárbiyada gózleńen maqsetke erisip bolmaydı. Shańaraq, máhelle, oqıw bilim jurtı sherikliginde tómendegi principlerge hám basqıshlarģa ámel etilgende nátiyjelililik jáne de joqarı boladı :
- tálim hám tárbiya salasında sheriklik procesi qatnasıwshıları háreketleriniń jumıs birligi;
- tárbiyalaniwshine húrmet hám talaptıń muwapıqlıģı ;
- sheriklik procesi sub'ektleriniń teń haqılılıģı hám joqarı juwapkerligi;
- iskerlik processinde millet hám mámleket mápleri ústinligi;
- sherikliktiń ilimiy tiykarlanģanlıģı ;
Birinshi basqısh. Jas shańaraqlar menen islew. Jas ata-analarģa perzent hám onıń tárbiyası haqqında filosofiyalıq, medicinalıq túsiniklerdi beriw jáne bul máselelerge medicina xızmetkerleri, abraylı hayal - qızlardı, ata-analardı tartıp, " Jas analardıń hám ákeler oqıw shólkemilari" iskerligin jolģa qoyıw zárúrli áhmiyet kásip etedi.
Ekinshi basqısh. Perzenttiń oqıw shólkemige shekem bolģan dáwirindegi fizikalıq, intellektual hám ruwxıy rawajlanıwın támiyinlew boyınsha olarģa súwret sızıw,waqıyalardı bayanlaw, ózine ózi xizmet etiw, hárip tanıw, qosıq, búydew hám oyın túsiw, túrli oyınlarda sanalı qatnasıw túsiniklerin sıńırıw hám ģárezsiz túrde bilim alıw kónlikpelerin qáliplestiriw maydanınan oqıw shólkemine tayarlaw klassları, " Ekshembilik oqıw mákanlar" jumısın shólkemlestiriw.
Úshinshi basqısh. Kishi jasdaģılar ushın mólsherlengen (6 -11 jas ) oqıw mákemelerinde adamlardıń fizikalıq, ruwxıy jáne social qáliplesiwin támiyinlew, onıń dáslepki qábiliyeti, qızıģıwshılıqı hám intellektual múmkinshiliklerin anıqlaw, óz hatti - háreketlerine juwapkerlik sezimin tárbiyalaw, bos waqıtın tuwrı shólkemlestiriwdi úyretiw, átirap -ortalıqqa sanalı munasábette bolıp, doslıq, baynalminallıq, patriotlıq páziyletlerin qáliplestiriw.
Tórtinshi basqısh. Óspirimlerdiń (11-16 jas ) qızıģıwshılıģın, bilimge shóllew hám aqıl ziyreklikin esapqa alģan halda social iskerlikke tartıw,fizikaliq quwwatlı bolıwın támiyinlew, xojalıq miynet iskerligi arqalı túrli kásiplerge jóneltiriw, óspirimler klassları hám jámiyetshilik arasında óz ornın taba aliwina kómeklesiw, óz hatti-háreketleri ushın jámiyet, nızam hám ata-anaları aldında juwapkerlik sezimin qáliplestiriw, social aktivligi hám ģárezsiz dúnyaģa kóz qarasın júzege keltiriw.
Besinshi basqısh. Jaslardı (16 jas hám odan joqarı ) dúnya ulgilerine uyqas bilim alıwları, kásip tańlawları, ģárezsiz turmısqa tayarlıqların támiyinlew. Olardıń múmkinshilikleri dárejesinde tálim alıwlarına, tańlaģan kásipleri boyınsha jumıs menen támiyinleniwlerine,ekonomikalıq ģárezsiz bolıwlarına shárt-sharayat jaratıw.
Watan, Mámleket hám jámiyet aldındaģı puqaralıq minnetlerin ótew etiwge juwapkerlik sezimin tolıq qáliplestiriw, ģárezsiz shańaraq qurıwģa tayarlaw.Tálim hám tárbiya tarawına itibardı kúsheytiw, buģan baylanıslı húkimetimiz tárepinen qabıl etilgen nızam hám hújjetlerdi, direktiv kórsetpelerdi nátiyjeli orınlaw ushın shańaraq, máhelle, oqıw shólkemi sherikligi iskerligi ayriqsha pedagogikalıq sistema, usıl hám sırtqı kórinislerge ıyelewi zárúr. Ótkerilgen ilajlar hár tárepleme puqta, sonıń menen urıs qatnasıwshısılardıń jaslarına uyqas pedagogikalıq hám psixologiyalıq sáwlelengen,logikaliq tereń, qızıqlı hám kórgezbeli, tásirli, kópshilikke arnalģan, ámeliy tárepten jay hám qısqasha, estetik tárepten keń kólemli bolıwı kerek.
Sheriklikte alıp barılıp atırģan jumıslar máhelle aymaģındaģı barlıq jaslar hám sol taypadaģı puqaralardı qamtıp alıwı hám de olardıń qızıģıwshılıq hám umtılıwlarına uyqas bolıwı kerek. Sheriklik ilajlarınıń temaları " Salamat áwlad ushın", " Ata-anaģa raxmet", " Ádebińe qáyilman", " Salamat denede saw aql", " Miyir bulaģı", " Qızlar iybesi", " Bir jigitke qırıq, óner az", Balam qorıqshıim", «Turmıs—ustoz,Xalq—muallim", " Ózbekstan watanım menin! ", " Milliy minnet hám juwapkershilik"," Shańaraq sabaqlari", " Shańaraq etikasi", " Shańaraq tınısh — máhelle tınısh", " ģárezsiz turmıs bosaģasıda", " Áskerlik — jigitlik oqıw shólkemii", " Shańaraq baxti — watan baxti", " Sportshı shańaraq", " Shańaraģımız sesler uyģınlıqılari", " watan bosaģadan baslanadı", " Biz kimmiz" sıyaqlı ilajlardan ibarat bolıwı múmkin.
Tartıslar, bellasiwlar, ushırasıwlar hám túrli sánelerge arnalģan konfrenciya hám bayramlardan ibarat bolıwı múmkin. Engizilgen jámiyetshilik keńesi óz iskerligi tuwrısında máhelle agzalarina hár sherekte bir márte esabat beredi. Zárúrshilik payda bolģanda oqıw -tárbiya mákemeleri, máhelle aktivleri, máhelle aymaģında jaylasqan shólkem, kárxana hám keńselerdiń tálim-tárbiya maydanınan alıp barılıp atırģan jumısları tuwrısında esabatların tinlap, olarģa ámeliy hám teoriyalıq járdem beriwi jumıs nátiyjesine hám onıń izbe-izligine unamlı tásir kórsetedi.
Xalq ta'limi wazirligi tárepinnen “Salamat bala jili"Mámleket dasturine tiykarlanip mektepge shekemgi ta'lim sholkemlerine óz ishine alimbaģan balalardi mektepke tayyarlawģa mólsherlep basip shiģarilģam bes atli («Sóylew o'stiriw, oqıw hàm savatqa tayyarliq», «Matematikalıq sáwlelendiriwdi qáliplestiriw», «Qosıq shigarmalari toplami», «Nasriy shigarmalar to'plami», «Salamat denede— salamat aql» qollanbalarin jerlerinejetkiziliwi hàm olardan shañaraqlardiñ paydalaniwin tàmiynlew tartibi tastiyqlandi.«Usı tartpb bes atli reńli, suwretli kitaplardi manzilli dizim tiykarida basqishpa -basqısh joerlerge jetkiziwdi názerde tutadi.
Oģan kóre, process tómendegishe ámelge asiriladi:
Áwele, Respublika “Tálim-taminot”unitar karxanasi qollanbalardi baspadan qabil etip,olarniń Qaraqalpaqstan Respublikası,wálayatlar hàm Tashkent qalasindaģi karxanalarina jetib bariwin tamiynleydi.Kitaplar shólkem arqali bolistiriwge tiykarlanip uliwmata'lim mektepleri kitapxanasına jetkiziledi. Olardı tarqatiw juzasinnen rayon (qala ) xalq ta'limi mákemeleri iskerligi metodik ta'miynlew hàm shólkemlestiriw bo'limlerinin buyrıģı shigarilip,juwapker tayinlanganda, qo'llanbalar ata-analardıń hàm mektepke shekemgi ta'lim mekemelerine beriladi. Kitaplarda tuwri paydalaniw boyınsha ata-analardin ham mektepke shekemgi ta'lim mekemelerine jol-joba ko'rsetiw boyınsha da birqansha waziypalar belgilanadi.
Ózbekstan Respublikası Prezidenti tarepinnen 2014-yil -“Salamat bala jılı” deb jariyalawi munasibeti menen rayon (qala ) daģi bárche ta'lim mákemelerinde salamat balani rawajlandiriwda ta'lim-tárbiya tizimi hàm sporttiñ rolin kusheytiriw, mektepke shekemgi ta'lim mekemeleri tarawini keńeytiw olarda sheriklik tiykarindaģi ta'lim tarbiyani jánede asiriw,olardi joqari tájiriybeli hàm tájriybeli pedagoglar menen tamiynlew tuwrisindaģi islerdin ko'lemi janede keneyedi.
Atap aytqanda,baslangish ta'limndin joqari darejeli tamiynlenen halda balalardı meltepke tayyarlaw darejesine tupten asiriw , bunda tikkeley ta'lim processindegi sheriklikke ayiriqsha itibor beriw, aldinģi pedagogik ham axborot- kommunikatsiya texnologiyalarini ameliyatqa keń jaryalaw, balalar asirese,qızlar ortasinda fizikaliq tarbiya ham sportti globallastiriw boyinsha aniq shara- ilajlar amelga asirilmaqta.
Bárkámal awladti tarbiyalawda «Shańaraq, mahalle ta'lim mekemeleri sherikligi»konsepsiyasi tiykarinda o'tkerip kiyatrģan «Saw bolani tárbiyalaw -biziñ uliwmaliq waziypamiz », «Bala tarbiyasida shañaraq ham mahallenin roli, ahamiyeti ham juklemesi»siyali temalardaģi tadbirler, kesheler bárshe talim mekemelerinde joba tiykarinda amelge asirilip atir .Usinday tadbirler jaslardin bilim ham kónlikpelerin bekkemlewge puxta sharayat jaratadi. Tarbiyalanip atirģan balalardiñ sóylewin ásiriw, olardiñ pikirlew qábiliyetin rawajlandiriw,keleside balalardiñ jetik qábiliyet iyesi bolip kámalģa jetiwinde zarur orin tutadi.
Búgingi dáwir talabi salamat hàm barkamal áwlatti tarbiyelep kámal taptiriw hàm jámiyet tárepinnen kórsetiletuģin járdemdi kúsheytiw,tálim mekemelerinde zamanagoy talaplarģa juwap beretuģin sharayatlardi jaratiwdan ibarat.
Ózbek Xalqiniń milliy dástúrleri, materiallıq qádriyatlari, Xalıq doretiwshiliginin ozine tánligi, tilde az sawlelengen qásiyetleri, Xalıq pedagogikasınıń úlken tájiriybesi, shańaraqtaģı óz-aro munasibetleri hám ıqlım sharayatları bala tárbiyasında itibar beriw kerek bolģan maqalalar bolıp tabıladı.
Xalıq pedagogikasında etika, naziklik, miynet tárbiyası izzetlenedi.Ótmishda shańaraqta balaģa jámáátte ozini tutıwı, átirapdaģilarģa túrli munasábette boliw uyretilgen. Bala tárbiyasında Ozbek Xalqiga tán milliy úrp-ádet, dástúrler menen birge tup ayrıqshalıqlar, balalardıń ruxiyati hám qábileti qálewi, jinsi esapqa alınģan.

Otmishte balalardıń turmısı úlkenlerdiń, pútkil jámáát qadaǵalawı astında bolǵan. Ozbek xalıq ertekleri shańaraqta bala tárbiyasında turmıs sabaqlıǵı esaplanǵan. Ertek qaharmanları úlgisinde patriotlıq, mexnatsevarlik, úlkenlerge xurmat hám muhabbat, gozallikga xavas, jaqsı islik, mártlik sıyaqlı gózzal pazıyletler tárbiyalanģan.