Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí


Sawat ashıwǵa tayarlıq dáwir



Download 2,07 Mb.
Pdf ko'rish
bet26/81
Sana24.04.2022
Hajmi2,07 Mb.
#578708
TuriУчебное пособие
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   ...   81
Bog'liq
lipbeni oqtw metodikas

Sawat ashıwǵa tayarlıq dáwir. 
Sawat ashıwǵa tayarlıq dáwiri balalardı oqıw jazıwǵa úyretiwde eń 
juwapkerli waqıt bolıp tabıladı. Sonlıqtan da muǵallim buǵan ayrıqsha kewil 
awdarıwı tiyis. Sebebi bul dáwirde mektepke jańa qádem taslaǵan balalardıń 
kópshiligi anıq sóylep, barlıq zattı jaqsı túsinip, tildi ámeliy jaqtan durıs qollana 
alsa da, onıń dúzilisin bilmeydi, sózlerdi analizlewge, onıń sostavlı bóleklerin 
ayırıwǵa bilimi hám kúshi jetpeydi. Hárip elementleri menen jaqsı tanıs emes, qolı 
jaziwǵa iykemlespegen, al geyparalarınıń oy-órisi, logikalıq oylaw qábileti, sóylew 
tili júdá janlı bolıp keledi. Álbette ayırım balalar bala baqsha hám shańaraq 
tárbiyasında aytarlıqtay dárejede mektepke tayar bolıp keledi. Usıǵan baylanıslı 
muǵallim sawat ashıwǵa úyretiw sabaqların ótkermesten burın balalardıń 
tayarlıǵına ayrıqsha kewil awdarıp bul dáwirdegi sabaqlardıń basım kópshiligin 
oqıwshılardıń oy hám til órisin rawajlandırıw, gápti sózlerge, sózdi buwınlarǵa, 
buwındı seslerge ayırıw hám seslerdi buwınǵa, buwınlardı sózge, sózlerdi gápke 
biriktiriw, tıńlaw hám kóriw sezimlerin ósiriw, hárip elementlerin jazıw-sızıw 
kónlikpelerin boldırıw waziypalarına arnawı lazım. 
Álipbege shekemgi dáwirdiń maqseti - oqıwshılardı sawat ashıwǵa 
tayarlaw. Usıǵan baylanıslı bul dáwirdi tayarlıq basqıshı dep te ataydı. 
Ulıwma alǵanda, álipbeni oqıtıwdıń nátiyjeli bolıwı álbette tayarlıq 
basqıshında alıp barılatuǵın jumıslardıń hár tárepleme sapalı bolıwına baylanıslı, 
demek, 
sawat 
ashıwǵa úyretiw barısında tayarlıq jumıslardı durıs 
shólkemlestiriwge hám jańa dáwir talabına say pedagogikalıq texnologiyanıń 


70
interaktiv metodlarınan keńnen paydalanıp muǵallim óziniń bay uqıp hám 
tájiriybesin tolıq jumsap balalarǵa bilim beriwge jalıqpay óz jumısına ayrıqsha 
dıqqat awdarıp, súyispenshilik penen orınlawı lazım. Ámeliyatta kórip 
júrgenimizdey 
álipbeni 
oqıtıw 
dáwirinde 
respublikamızdıń 
baslawısh 
mekteplerinde mektep bosaǵasına jańa qádem basqan birinshi klass oqıwshıların 
álipbeni oqıtıw, oqıwǵa hám jazıwǵa úyretiw hám bul balalarda oqıwǵa hám 
jazıwǵa qızıǵıwshılıqtı, talaptı kúsheytip rawajlandırıw menen birge olardıń oqıw 
hám jazıw kónlikpelerin qáliplestirip shınıqtırıw eń mashaqatlı hám qıyın 
wazıypalardıń biri bolıp tabıladı. Lekin bul úlken quwanısh alıp keletuǵın eń ullı 
waziypa. Bul álbette álipbeni oqıtıwdıń eń dáslepki tayarlıq basqıshında ámelge 
asırıladı. Bunıń ózi muǵallim-pedagogtan úlken pedagogikalıq sheberlik penen 
ustazlıq shıdamlılıqtı, parasattı hám álbette bilim hám talapshańlılıqtı talap etedi. 
Álipbeni oqıtıwdıń tayarlıq dáwiri oqıw baǵdarlama boyınsha tórt háptege 
(24 saat) bólinedi. Belgilengen waqıt (sherek) ishinde álipbeni oqıtıwdıń usı waqıt 
aralıǵında orınlanıwı tiyis bolǵan wazıypaları tolıq ámelge asırılıwı tiyis. 
Bunıń ushın eń aldı menen 1-klassqa oqıwǵa kelgen balalardı mektep 
penen tanıstırıwımız lazım. Bul tómende kórsetilgen izbe-izlikte alıp barıladı: 

mektep imaratın, ondaǵı klass bólmelerin, oqıwshıǵa arnalǵan 
bólmesin, sport zalın, hár qıylı dógerek xanaların, kompyuter xana, kitapxana, 
muǵallimler xanası, asxana, hájetxana, mektep direktorınıń xanası, úlken hám kishi 
zal, májilisler zalı h.t.b. orınlardı kórsetip, olardıń hár qaysısınıń ózine tán xızmetin 
kórsetip túsindiriw; 

mekteptegi oqıwshılarǵa qoyılatuǵın talaplar menen minnetlerdi, kún 
tártibin túsindirip, olardı buljıtpay orınlaw májbúriyatın túsindiriw;

mektep múlkin álpeshlep, taza hám kútip uslaw haqqında ápiwayı hám 
áhmiyetli túsinikler beriw; 

muǵallimlerdi hám mekteptiń basqa da xızmetkerlerin húrmetlewdi, 
olarǵa sálem beriw, izzet-xúrmet kórsetiw, sipsekeshlerdiń hám aspazlardıń 


71
miynetine de xúrmet penen qarap olarǵa xúrmet-izzet kórsetiw dástúrlerin 
saqlawǵa úyretiw; 

oqıw bólmesi – klass penen tanıstırıw, klass mebelleri: parta,stol, 
stul,taxta, shkaf, kórgizbe qurallar menen birge didaktikalıq materiallar, texnikalıq 
qurallar, kompyuter, monitor, plakatlar, buwınlar, háripler kassası, magnit taxta, 
háripler kestesi h.t.b. pútin uslaw hám saqlaw, durıs paydalanıw; 

oqıw quralları menen tanıstırıw;

“Álipbe” sabaqlıǵı menen tanıstırıw, oqıwshılardıń eń birinshi kitabı 
“Álipbe” sabaqlıǵı ekenligi haqqında aytıp, onı jırtpay, kirletpey uslaw kerekligi 
tuwralı túsinik beriw;

dápter, kúndelik dápter, qálem, pehal, ruchka, reńli qálem, boyaw 
h.t.b. oqıw quralları menen tanıstırıw; 

sabaq haqqında túsinik: muǵallim hám oqıwshılar, olardıń óz-ara 
qarım-qatnasları, sálemlesiwi;

xoshlasıw tártibi; 

sabaqta muǵallimniń bergen sorawlarına anıq, tolıq hám kóterińki 
qattı dawıs penen juwap beriw;

qol kóterip muǵallimniń ruxsatı menen durıs juwap beriw;

berilgen tapsırmalardı tap-tuynaqtay etip uqıp durıs dıqqat penen 
orınlaw; 

sabaqqa aktiv qatnasıw, muǵallimniń aytqan hár bir sózin dıqqat 
penen tıńlaw; 

Download 2,07 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   ...   81




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish