Matematika oqíTÍw metodikasí

Baqlaw ushın sorawlar 
1.
«Júzlik», «Kóp xanalı sanlar» temasındaǵı quramalı 
máseleler túrlerin aytıń. 
2.
«Belgisizdi eki ayırmaǵa qarap tabıwǵa baylanıslı
máselelerge úyretiw» ge baylanıslı sabaq bólegin islep shıǵıw. 
3.
Máseleler sheshiwde jol qoyılatuǵın qáteler aldın alıwǵa 
baylanıslı tayarlıq jumısları. 
350

---

TEZLIK HÁM WAQÍT BOYÍNSHA ARALÍQTÍ ANÍQLAW
Másele. «Tiko» avtomobili 1 saatta 70 km jol júrdi. Ol sonday 
tezlik penen 2 saatta neshe kilometr jol júredi? 3 saatta she? 
Sheshiw. 2 saatta ótilgen jol 1 saatta ótilgen joldan 2 márte uzın 
bolǵanı ushın avtomobil 2 saatta 70∙2=140 (km) jol júredi. 3 saatta 
basqan jolı: 70∙3=210 (km) boladı. «Avtomobil 1 saatta 70 km jol 
júrdi» degenniń ornına «Avtomobildiń tezligi saatına 70 km» 
yamasa avtomobil 70 km/saat tezlik penen háreketlenip atırıptı 
degende de boladı. 
Uzınlıqtıń ólshem birlikleri mm, sm, dm, m, km; waqıttıń 
ólshem birlikleri sekund, minut, saat bolǵanı sıyaqlı tezliktiń de 
ólshem birlikleri bar. Olar m/min, m/c, km/c, km/min, km/caat 
bolıwı múmkin. Tezliktiń ólshem birliklerin jazǵanda dáslep uzınlıq 
birligi jazılıp, soń qıya sızıq «/» (yamasa «-») qoyıladı hám qıya 
sızıq qasına waqıt jazıladı. Másele sheshimin tómendegishe jazıw 
múmkin: 
Sheshiw. 1) 70 km/caat∙2 saat=140 km. Juwap: 140 km. 
3)
70 km/caat∙3 saat=210 km. Juwap: 210 km. 
Berilgen tezlik hám berilgen waqıtqa qarap basıp ótilgen joldı 
tabıw ushın tezlik hám waqıttı ózara kóbeytiw kerek. Ulıwma, 
saatına V km jol basatuǵın deneniń t saatta ótken jolın S háribi 
menen belgilesek, bul jol S=V∙t formulaǵa (qaǵıydaǵa) qarap 
esaplanadı. 
Gúlchexra 1 saatta 4 km jol júredi. Sonday tezlik penen 2 saatta 
neshe kilometr jol júredi? 3 saatta she? 4 saatta she? 30 minutta she? 
Poezd 56 km/saat tezlik penen ketip baratır. Ol a)2saatta; 
b)5saatta neshe kilometr jol júredi? 
«Neksiya» avtomobili 90 km/saat tezlik penen júrip baratır. 
Onıń 1 minutta, 10 minutta, 15 minutta, yarım saatta ótken jolın 
esaplań. 
Mashina 1 saatta 72 km jol júrdi. Ol 1 minutta qansha aralıqtı 
ótedi? 
Sheshiw. 1)1 km = 1000 m; 2)72 km = 72 000 m 3)1 soat = 60 
minut; 4)72000 m : 60 = 1 200 m = 1 km 200 m 
Juwap: Mashina 1 minutta 1200 m jol júredi. 
351

---

Manzura 100 qádem taslaǵanda 50 metr, onıń atası 150 qádem 
taslaǵanda 90 metr jol basadı. 180 metr aralıqtı basıw ushın Manzura 
neshe qádem taslawı kerek? Atası-she? 
Poezd 20 km aralıqtı 20 minutta, at bolsa 30 minutta ótedi. 
Olardıń hár biri 1 saatta neshe kilometr jol júredi? 
100 metrge júwırıwda Dilnaza finishke 20 sekundta keldi.
Xatisha 160 metr aralıqqa 40 sekundta juwırıp bara aladı. 200 
metrlik aralıqqa sonday tezlik penen juwırsa, finishke kim birinshi 
bolıp keledi? 
Eki awıl arasındaǵı aralıq-34 km. Bul awıllardan bir waqıtta bir-
birine qarap piyada hám velosipedshi jolǵa shıqtı. Velosipedshiniń 
tezligi 12 km/saat hám piyadanıń tezligi 5 km/saat bolsa, olar neshe 
saattan keyin ushırasadı? 
Eki awıl arasındaǵı aralıq 34 km. Bul awıllardan bir-birine qarap 
bir waqıtta piyada hám velosipedshi jolǵa shıqtı. Velosipedshiniń 
tezligi 12 km/saat. Eger olar 2 saattan soń ushırasqan bolsa, 
piyadanıń tezligin tabıń. 
Eki awıldan bir-birine qarap bir waqıtta velosipedshi hám piyada 
jolǵa shıqtı. Velosipedshiniń tezligi 12 km/saat. Piyada 1 saatta 5 km 
jol basadı. Eger olar 2 saattan soń ushırasqan bolsa, awıllar 
arasındaǵı aralıqtı tabıń.