M. DÁWletov, A. DÁWletov, Z. IsMAylova, A. DÁWletova

MODAL sÓZLErDI MOrfOLOGIyALÍQ TALLAW
T a l l a w d ı ń j o b a s ı :
I. Sóz shaqabı. Ulıwma mánisi;
II. Morfologiyalıq belgisi: a) túrlerge bóliniwi;
III. Sintaksislik xızmeti;
T a l l a w ú l g i s i :
Múmkin
, ol tap búgin-aq barar. 
(Ó. X.)
Awızsha tallaw
Jazba tallaw
I. Múmkin — modal sóz
II. Morfologiyalıq belgisi:
boljaw mánisinde.
III. Sintaksislik xızmeti;
grammatikalıq gáp aǵzası
bola almaydı
I. Múmkin — modal sóz
II. Morf. bel. bolj.máni
beredi ózgm.sóz
III. Gramm.gáp.aǵz.bola alm.

---

61
110-shınıǵıw.
Berilgen gáplerdi úlgi boyınsha morfologiyalıq tal-
law jasań.
1. Mágár, usı mashina menen Aydana kiyatırǵan shıǵar. 
2.
 
Menińshe, bul jerdi tańlap alıwda Aydana nayatıy tapqırlıq 
etken. 
(Ó. X.) 
3. Bálkim, biraz sózlerin umıtqan shıǵarman. 
4. Tilekke qarsı, biziń zamanlaslarımızdıń kópshiligi sizge 
uqsamaydı. 
(T. Q.)
MODAL sÓZLErDI TÁKIrArLAW
Sorawlarǵa awızsha juwap beriń
1. Modal sózler dep nege aytamız?
2. Modal sózler qanday mánilerdi bildiredi? Olardıń túrlerin 
aytıń. Mısallar keltiriń.
3. Modal sózler gáp aǵzası bola ala ma?
4. Modal sózler qanday jaǵdayda kiris aǵza boladı?
5. Modal sózlerdiń xızmeti qanday?
Tapsırmanı orınlań
Álbette, múmkin, qısqası, menińshe, sózsiz 
modal sózlerin 
kiris aǵza etip gáp qurań hám olardıń mánilerin aytıń.
111-shınıǵıw.
Oqıń. Modal sózlerdi tawıp, olardıń qanday máni 
bildirip kelgenin hám qanday aǵza bolıp turǵanın aytıń. Ne ushın 
modal sózler gáp ishinde útir arqalı bólinip jazılıwın túsindiriń.
1. Qalay degen menen iyt atı bar, áytewir... 2. Ol buǵan 
bir qısım konfetti iytke taslaw ushın bergen joq ǵoy, aqırı. 
3. Bálki, sonnan shıǵar, ol óz ruwlaslarınıń asabatlarınıń 
bárine de qalmay qatnasadı. 4. Ózin ózi qádirlemegendi 
heshkim de qádirlemeydi, — dep adamlar biykarǵa aytpaydı, 
aqırı. 5. Álbette, ol oylasıqqa barǵan menen de qarq qılmaydı. 
6 — He, yaqshı, oynay ber, onda. 7. Múmkin, olar úlken qa-
lalarda bolatuǵın shıǵar. 
(Sh. A.)
112-shınıǵıw.
Gáplerdi kóshirip jazıp, modal sózlerdiń astın 
sızıń.

---

62
1. Qullası, Dúysenbaydıń sózi tawsılmadı. 2. Álbette, 
meniń jańalıqsız kelgen jerim bar ma sirá? 
(S.X.)
3. Birinshi 
atqanında pańqıldısı qulaǵımdı jarıp ketken shıǵar dep edim, 
joq, qulaǵım aman eken. 4. Joq bolsa joq shıǵar, meniń ózim 
usı baspashılardı «kók» deymen. 
(Sh.S.)
4. Ásirese, sıyqırlı 
dawısıń seniń, janǵa dárt saladı sıńq-sıńq kúlgeniń. 
(I. Y.) 
5. Álbette, bilmewińiz itimal, Rámet aǵay. Bálkim, olar dım 
úndemey til biriktirip júrgen shıǵar.
 (Ó
.X.)