M. DÁWletov, A. DÁWletov, Z. IsMAylova, A. DÁWletova



Download 1,52 Mb.
Pdf ko'rish
bet21/152
Sana04.06.2022
Hajmi1,52 Mb.
#636683
1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   152
Bog'liq
Qaraqalpaq tili. 7-klass (2017) (1)

Ú l g i :
Túpkilikli 
tirkewishler
Atawısh 
tirkewishler
feyil 
tirkewishler
menen, ...
aldın, ...
qarap, ...
 
DÁNEKErLEr
§ 7. Dáneker haqqında túsinik
Gáptegi birgelkili aǵzalardı hám qospa gáptiń 
quramındaǵı jay gáplerdi óz ara bir-biri menen 
baylanıstıratuǵın kómekshi sózlerge dáneker delinedi.
Dánekerler morfologiyalıq qurılısına qaray dara hám 
qospa dáneker bolıp bólinedi.
Dara túrde qollanılatuǵın dánekerler: 
hám, jáne, taǵı, 
menen
(penen, benen), 
da, de, ta, te, al, ya, yaki, 
yamasa, gá, gáhi, geyde, sebebi, sonlıqtan, óytkeni, bi-
raq, lekin, eger
t.b.


26
Qospa túrde qollanılatuǵın dánekerler: 
jáne de, taǵı 
da, hám de, biraq ta, nege deseń, degen menen, sol 
sebepli, ya bolmasa, yaki bolmasa, sonda da, eger de, 
sol ushın, sonıń ushın, birde, birese, gáde 
t.b.
Qospa dánekerlerdiń 
birde, birese, gáde 
túrleri birigip 
jazıladı da, qalǵanları bólek jazıladı.
Gáptiń quramında 
biraq, lekin, sebebi, sonlıqtan, 
óytkeni, sol sebepli, sonıń ushın
dánekerleriniń aldına 
útir qoyıladı. Sonday-aq,
hám, da, de, jáne, gá, gáhi,
ya, yaki
t.b. dánekerler tákirarlanıp kelgende de, birgel-
kili aǵzalardıń arasına útir qoyıladı.
Dánekerler grammatikalıq mánisi hám baylanıs-
tırıwshılıq xızmetine qaray, 
dizbeklewshi 
hám 
baǵın-
dırıwshı 
dáneker bolıp ekige bólinedi.
41-shınıǵıw.
 
Gáplerdi oqıń. Dánekerlerdi tawıp, olardıń qaysı-
ları sóz benen sózdi (birgelkili aǵzalardı), qaysıları jay gáplerdi 
baylanıstırıp kelgenin aytıń.
1. Ol kúta qatań hám talapker komandir bolıp, óziniń 
jawıngerlerin tınbay hám jalıqpay áskerlikke úyretti hám 
tárbiyaladı. 
(S. S.)
2. Jámiyla menen Jumabaydıń jáne 
Qaliylanıń Taxtakópirden awılǵa kelgenine yarım ayday 
boldı. 
(K. S.) 
3 . Gúzde hám qısta kekliklerge jem jetispeydi
sonlıqtan olar joldan ótip, qorıqqa kelip jigildik hám basqa da 
nárseler menen awqatlanadı. 4. Kebirlikte boyanlar ósip tur. 
Bul shıpalı ósimlikti qırǵawıl qorek (azıq-awqat, taǵam) etedi, 
biraq házir emes. 
(B. B.) 
5. Asqar jerge túsiwge shulǵıdı, al 
Muratov bolsa onıń úyine qoy aydap qaytıw múmkinshi-
ligin eslep tınıshsızlandı. 
(Ó. X.)
6. Qırman da kewip qaldı, 
paxtanıń japıraǵı da túsirildi.

Download 1,52 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   152




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish