M. DÁWletov, A. DÁWletov, Z. IsMAylova, A. DÁWletova

§ 50. Qıya tolıqlawısh
206-shınıǵıw.
Gáplerdegi qara hárip penen jazılǵan seplik 
formalı sózlerge dıqqat etip, olardıń qanday seplikte kelgenin 
anıqlań. Sol seplik formalı sózlerge (zatlıq mánide me yamasa 
basqa mánide me) túsinik beriń.

---

112
1. Ázizim, ónerli adamlardıń 
tárbiyasına
ámel et. Óner-
siz 
adamlarǵa
atasınıń xızmeti ushın itibar etpe. Adamlarǵa 
atasınıń xızmetleri emes, al 
ózlerinde
bolǵan qábiletine qarap 
tárbiyalaw kerek.
2. Hárkim eger jaslayınan biyádepler menen ósip erjetse, 
úlkeygennen keyin onıń
kókiregine
ornasıp alǵan jawızlıq il-
letin alıp taslaw qıyın boladı.
Balalıqtan jamanlıqqa
úyrengen,
Júz miynet penen onı joq etip bolmas.
Jaqsı jolǵa salaman dep urınba,
Ósip qatqan 
shaqa
tómen iyilmes.
(Termiziy)
Barıs, shıǵıs, orın seplik qosımtaları hám geypara 
tirkewishler arqalı bildirilgen zatlıq mánidegi sózlerge 
qıya tolıqlawısh delinedi.
Qıya tolıqlawısh, kóbinese awıspasız feyillerden, 
geyde atawısh sózlerden bolǵan bayanlawısh penen 
baylanısıp, 
kimge? nege? kimnen? neden? kimde? 
kim (ne) haqqında? kim (ne) menen? kim ushın?
t.b. 
sorawlarǵa juwap beredi. M ı s a l ı : 1. 
Ózińnen keyingi-
lerge
úlgi bolaman deseń, 
ózińnen burınǵılardan
ibrat al. 
(«Atalar sózi»)
2. 
Dasturqanǵa 
mazalı taǵam keldi. 
(M. K.)
3. Sira, 
ǵawashalarǵa
bir nárse jetispeydi. 4. Nege deseńiz, 
túp-tamırda
lám-ızǵar joq bolıwı itimal. 
(Ó. X.)
5. Siz 
is 
jóninde
sóylestińiz. 
(M. D.)
207-shınıǵıw.
Hádislerdi oqıp, mánisine dıqqat etiń. Olardıń 
tárbiyalıq áhmiyetine máni berip, mazmunın aytıń hám qıya seplik 
qosımtalı tolıqlawıshlardı tawıp, sorawların anıqlań.
Imam Buxariy tárepinen jıynalıp baspaǵa tayarlanǵan 
hádislerden III tomı Muxammed payǵambarımızdıń óz Úm-
metlerine aytqan úsh násiyatınan baslanǵan. Bul úsh násiyattıń 
birinshisi:
1) hárbir insan óz baxtınan marapatlanıp, káyip-sapaǵa 
beriliwden awlaq bolıwı; 2) uluwma adamgershilikke tán 
bolmaǵan hádiyselerden ózin awlaq tutıwı; 3) ilim hám bi-
limge iye bolıp, oǵan ámel qılmaslıqtan saqlanıwı shárt.

---

113
Hádistegi sózler quran hayatınıń ózi bolmaǵanı menen de, 
onı tereńlestiriwshi hám sharıqlawshı sózlerge aylanǵan. 
Máselen:
1. Awırǵanda seni kórmege kelmegen adamdı sen barıp 
kóre ber. Birewdi qayır kórsetpegeni ushın ayıplama.
2. Joldan tikendi alıp taslasań, júz adamǵa jaqsılıq etken 
bolasań. 
3. Móhmin adamlardıń bir-biri menen urısıp qalıwı ká-
pirlik.
4. Esitken hárbir sózdi ayta berseń, adam gúnakar esap-
lanadı.
5. Táńiri ushın tuwrı sózden artıq sadaqanıń keregi joq.
6. Ilim izlegen adamda baxıt bar. 
(«Ustaz» gazetası)