Berdaq atindaĝi qaraqalpaq mámleketlik universiteti

Ásbaplar hàm qurılmalar

Jumıstı ótkiziw ushın tómendegiler kerek:

1. Laboratoriya ushın areometrlerdiń kompleksi.
2. Ush hár túrlı konsentraciya duzları menen natriy xlorlı suwlı eritpeler.
3. Bólindiler 0, 2⁰ C den úlken bolmaǵan, ólshenerlik shegarası 50 ⁰ C ge shekem bolǵan termometr. Suwdı qısıqlıǵı =0,9982 g/sm³.Hawanıǹ tıǵızlıǵı =1,2 kg/m³=12g/sm³

Turaqlı awırlıq areometrler-densimetrler shkalası tıǵızlıq ólshew ushın, tıǵızlıq ólsheminde,suyıqlıqtıǹ konsentratciyasın ólshew ushın massa yamasa kólemniǹ % te dàrejelenedi.

Suttiǹ maylılıǵın anıqlaytuǵın anareometr - laktodensimetr, spirttiǹ muǵdarın anıqlawda-spirt ólshegishler, tús payıtıda qant muǵdarın anıqlawda – qant ólshegishler dep ataladı (massa boyınsha % te).
Densimetrlerde tıǵızlıq shkalaǵa qaray ólshenedi. Etalon densimetrlerdiń bóliminiń ma`nisi 0, 0001; 0, 0002 hám 0, 0005 g/sm³ ke teń, jumısshı ásbaplarda bolsa 0, 0005 ten 0, 02 g/sm³ ke shekem, konsentraciya ólshewde bolsa 0, 1 den 2% ge shekem.
Jumıstı ótkiziw usılları.

1. 
   Jumısqa tayyarlıq.
   

1. 1. Úsh duzlı eritpeler (natriy xlorlı) 1, 5 l, 0, 5 l, 0, 5 l konsentraciyası menen aldınan tayarlanadı. Birinshi eritpeniń muǵdarı 1500 ml, basqaları 500 ml den. Birinshi eritpeni 3 teń bólimlerge (500 ml den) bolıw kerek hám sonday qılıw kerek hár bir bólimi hár túrlı temperaturaǵa iyelewi kerek. Hár biri 10⁰ C den kem bolmawı kerek (birinshi bólegin bólme temperaturasında, ekinshisi muzlatqıshta, úshinshisi bolsa laboratoriya jumısından aldın ortasha qızıǵıwshılıq kerek). Eritpeler tómendegi nomerlerge iye bolıwı kerek.
a) Birinshi eritpe № 1-1; № 1-2; hám № 1-3 bólimlerge (10⁰ C, 20⁰ C, 30⁰ C)
b) ekinshi hám úshinshi eritpeler №2 hám №3 bólimlerge (15% hám 20% li, t=200 S)
1. 2 Areometrlerdiń hám termometrdiń kompleksin tayarlań.
1. 3 Jumısshı stoldıǹ ústki bólegin oylı-qırlılıq dárejesin tekseriw kerek. Hákisi bolsa, sonday eken urovnomer járdeminde yamasa basqa úskeneler menen oylı-qırlılıq dárejesin tuwırlaw kerek. Mısalı, kese túsken sızıqlı laboratoriya ıdısı jàrdeminde.
Jumısshı stoldıǹ ayaqshaların háreketsizlentiriw kerek.
2. Jumıstıń ótkeriliwi.
2. № 1-1; № 2; hám № 3 eritpelerdiǹ ólshemli kolbaǵa quyıǹ. Suyıqlıq kolbanıǹ joqarı bóleginen 15-20 mmdan tómen bolıwı kerek.
2. Eritpeniń temperaturasın anıqlaw. Nátiyjelerdi 1-kestege jazıń.
2. Keyingi terme (saralap ) alıw usılı menen areometrlerdiń tıǵızlıqtı eń úlken mànisin tańlaw kerek.
2.4. Tıǵızlıqtı ólshewin ótkeriń. Areometrdiń ólsheytuǵın shkalasınan tıǵızlıqtıń mànisi alınadı.
2. 5. Areometrlerdi aste kóterip, 15-20 mm ge shekem hám aste túsiriw kerek. Qaytaldan ólshewdi ótkeriń, nátiyjelerdi 2-kestege jazıń.
2. 6. 2. 1-2. 5 punktlerdi № 2 hám № 3 eritpeler menen ótkeriw.
3. Jumıs nátiyjesin kórip shıǵıǹ .
3.1. Issılıqtan keǹeyiw β ortasha koefficienti 3-kesteden tawıp, esaplaw kerak.
3. 2. (3) formula arqalı kerekli esabatlardı alıp barıǹ hàm № 1-1; № 1-2; hám № 1-3, №2, №3 eritpelerdiǹ tıǵızlıǵın qayta islep shıǵarılǵan nàtiyjelerin tekseriǹ, nátiyjelerdi 2-kestege jazıǹ.

1- keste Eritpelerdiǹ temperatura bahaları (⁰ C)

Eritpe	t1	t2	t3	to‘r	Esletpe
1-1-10% 1-2-10% 1-3-10% 2 – 15% 3 – 20%

2-keste NaCl eritpeler tıǵızlıǵınıǹ muǵdarlarını