Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi



Download 1,98 Mb.
bet1/103
Sana28.12.2020
Hajmi1,98 Mb.
#53726
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   103
Bog'liq
Lekciya 19-20




ÓZBEKSTAN RESPUBLIKASÍ JOQARÍ HÁM ORTA ARNAWLÍ BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI

Ájiniyaz atindaģi Nókis Mámleketlik pedagogikaliq instituti

Mektepke shekemgi tálim fakul`teti
«Mektepke shekemgi tálim» kafedrasi

Balalardıń tilin ósiriw

Nókis



MAZMUNI

1-tema

Balalardıń tilin ósiriw– oqıw páni.

6

1.1

1.2


1.3

1.4


Ġárezsiz Ózbekstanimizdaġı tálim-tárbiya islerin jetilistiriw máseleleri.

Balalardıń tilin ósiriwdiń pán sipatinda júzege keliwi.

Joqari oqiw orinlarinda til ósiriw metodikasi kursiniń waziypasi.

Balalardıń tilin ósiriwdiń teoriyaliq tiykarlari (til, sóylew, sóylew xizmeti).



2s

2-tema

Balalardıń tilin ósiriw pánıńiń payda bolıwı hám rawajlanıwı.

12

1.1.

1.2


1.3

1.4.


Dáslepki jastaġı balalarda sóylewdi rawajlandırıw.

Balalardıń tilin ósiriwde xaliq awizeki dóretpeleriniń áhmiyeti.

Balalardıń tilin ósiriwde kórkem ádebiyattiń bala shaxsiń qáliplestiriwdegi xizmeti.

Mektepke shekemgi jastaġi balalarda kórkem ádebiyatti úyretiw.



2s

3-tema

Mektepke shekemgi jastaǵı balalardıń til órisin rawajlandırıwdıń ilimiy-pedagogikalıq shárt-sharayatlar.

20

1.1

1.2


1.3

1. 4.


Til jámiyetlik qatnas quralı ekenligi.

Mektepke shekemgi tárbiya mákemelerinde balalardıń sóylew tilin rawajlandırıw usılları.

Balalar baqshasında sóylewdi rawajlandırıw baǵdarlaması, onıń ilimiy tiykarı, dúzilisi hám mazmunı.

Baǵdarlama wazıypaların ámelge asırıw jolları.



2s

4-tema

Balalardıń tilin ósiriwdıń maqset hám wazıypaları.

32

1.1

1.2


1.3

1.4.


Mektepke shekemgi tárbiya jasındaǵı balalardı hár tárepleme tárbiyalawda ana tiliniń áhmiyeti.

Til, aqıl-oy hám qatnas quralı ekenligi.

Balalardı ádep-ikramlılıq hám estetikalıq ruxta tárbiyalawda ana tiliniń roli.

Mektepke shekemgi tárbiya mákemelerinde balalardıń sóylew tilin rawajlandırıw.



2s

5-tema

Mektepke shekemgi kishi, orta hám úlken jastaǵi balalar tilin ósiriwdiń waziypalari, metodlari hám usılları.

39

1.1

1.2


Mektepke shekemgi kishi, orta hám úlken jastaǵi balalarınıń psixologiyasın úyreniwdiń ózine tán ózgeshelikleri.

Balanı mektepke tayarlawda oqıtıw metodları hám usıllarınıń áhmiyeti.



2

6-tema

Mektepke shekemgi kishi jastaǵı balalar tilin ósiriwdiń waziypalari.

45

1.1

1.2.


Úsh jasqa shekemgi balalardıń rawajlanıwında sózdiń áhmiyeti.

Úsh jasqa shekemgi balalardıń sóylewin rawajlandırıw boyınsha shınıǵıwlar ótkeriwdiń metodikaları.



2s.

7-tema

Mektepke shekemgi orta jastagı balalar tilin ósiriwdiń waziypaları.

52

1.1

1.2.


Оrtа jаstаǵı bаlаlаrdıń tilin ósiriw wаzıypаlаrı.

Оrtа jаstаǵı bаlаlаrdıń sóylеw tilin rаwаjlаndırıwdıń mеtоdikаlıq másеlеlеri.



2s.

8-tema

Mektepke shekemgi úlken jastaǵı balalardıń sóylew tilin ósiriwdiń metodikalıq máseleleri.

57

1.1

1.2


1.3


Mektepke shekemgi úlken jastaǵı balalardıń sóylew tilin ósiriwdiń wazıypaları metodları hám quralları.

Mektepke shekemgi úlken jastaǵi balalardıń sóylew tilin ósiriw metodları hám quralları.

Balalar sóylewin ósiriw metodikasiniń teoriyaliq tiykarlari.


2s.

9-tema

Grammatikalıq qurılıstı qáliplestiriw metodikası.

61

1.1

1.2


1.3

1. 4.


Sóylew tilin grammatikalıq jaqtan qáliplestiriwdiń wazıypası hám mazmunı

Balalar sóylew tilinde ushırasatuǵın morfologiyalıq hám sintaksislik qáteler hám olardıń sebepleri.

Balalar sóylew tilindegi grammatikalıq qátelerdi dúzetiw jolları.

Balalardıń kúndelik sóylew tilindegi grammatikalıq qátelerdi dúzetiw metodikası.



2s.

10-tema

Mektepke shekemgi jastaǵı balalardıń tiliniń grammatikalıq jaqtan durıslıǵın qáliplestiriw.

67

1.1

1.2


1.3

1.4


Balalardiń sóylewin grammatikaliq tárepten duris rawajlandiriw haqqinda túsinik.

Grammatik qurilisti qáliplestiriw.

Balalar sóylewiniń grammatikaliq táreplerin qáliplestiriw shártleri hám jollari .

Ana tiliniń grammatikaliq qurilisi, oni ózlestiriwdiń balalarda sóylewdi rawajlandiriwdaġi áhmiyeti.



2s

11-tema

Anıq sóylewdi rawajlandırıw.

70

1.1

1.2


1.3

Anıq sóylew túsinigi hám onı rawajlandırıw jolları.

Anıq sóylewdiń áhmiyeti

Mektepke shekemgi tálimde balalardı anıq sóylewge úyretiw jolları.


2s

12-tema

Dialog tildiń mazmunı hám áhmiyeti.

72

1.1

1.2


1.3

1.4


Balalarda dialogik sóylew metodikasi.

Mektepke shekemgi jastaǵi balalarda diologik sóylewdi qáliplestiriwdiń pedagogikaliq shárt-sharayatlari.

Balalar rawajlaniwiniń barliq basqishlarinda sóylewdi ózlestirip aliwdiń psixologiyaliq tiykarlari.

Sóylesiwdiń jas imkaniyatlari.



2s

13-tema

Mononlog tildi qáliplestiriwdiń teoriyalıq áhmiyeti.

75

1.1

1.2


1.3

Balalardı monolog sóylewge úyretiwdiń mazmunı hám wazıypaları.

Balalardı gúrriń etiwge úyretiwde paydalanılatuġın usıllar.

Balalardı súwretke qarap gúrriń etiwge úyretiw.


2s

14-tema

Sózlik isiniń wazıypaları hám mazmunı.

82

1.1

1.2


1.3

1.4.


Balalar baqshasında sózlik jumısı.

Balalardıń sózligin bayıtıw.

Balalardıń sózligin anıqlaw hám bekkemlew.

Balalardıń sózligin jetilistiriw.



2s

15-tema

Mektepke shekemgi jastaǵi balalardıń qorshaǵan ortálıqtı biliwinde sóylewdi rawajlandırıw texnologiyası.

85

1.1

1.2


Qorshaǵan ortálıq penen tanıstırıw processinde sóylewdi rawajlandırıw.

Qorshaǵan ortálıqtı biliwinde balalardıń sóylewin rawajlandırıw boyınsha shınıǵıwlar.



2s

16-tema

Qorshaǵan-ortálıq penen tanıstırıw barısında balalar tiliniń rawajlanıwı.

89

1.1

1.2


Qorshaǵan ortálıq penen tanıstırıwdıń áhmiyeti, balalar tárepinen sózlikti ózlestiriw ózgeshelikleri.

“Dáslepki qádem” baǵdarlaması boyınsha hár qıylı jastaǵı toparlarda alıp barılatuǵın sózlik jumıs



2s




3-semestr Jámi

32 saat

17-tema

Tildiń dawis mádeniyatin tárbiyalaw máseleleri.

100

1.1

1.2


1.3

1.4


Mektepke shekemgi jastaǵi balalardiń dawis mádeniyatin rawajlandiriw ushin zárúr shárt-sharayatlar.

Balalar baqshasinda hár turli jas toparlarinda dawis hám sózlerdi duris aytiwdi tárbiyalawǵa baylanisli waziypalar hám oniń mazmuni.

Kórkem sóylew qurallari, dawis shiǵariwi, ritmi hám intonatsiyasi ústinde islew metodikasi.


2s

18-tema

Seslerdi duris aytiwga úyretiwdıń tiykargi basqıshları.

105

1.1

1.2


1.3

1.4


Balalardı durıs sóylewge ùyretiwdiń mazmunı hám áhmiyeti.

Seslerdi durıs aytıwǵa ùyretiwdiń tiykarǵı basqıshları.

Balalardı seslerdi durıs aytıwǵa úyretiwdiń tiykarǵı wazıypaları.

Sesti aytıwda qatnasatùǵın dawıs aǵzalarınıń áhmiyeti.



2 s.

19-tema

Sóylew qarim-qatnas jasaw mádeniyatın qáliplestiriw.

108

1.1

1.2


1.3

Balalarda sóylew qarim-qatnas jasaw mádeniyatın qáliplestiriwdıń mazmun hám ahmiyeti.

Balalardiń sóylewin rawajlandiriwda sózlerdi duris aytiwga úyretiwdiń tiykargi basqishlari.

Balalardiń sóylewin rawajlandiriwda sózlerdi duris aytiwga úyretiwdiń tiykarǵi waziypalari.


2 s.

20-tema

Balalardıń sózligin bayıtıwda tálimiy (didaktikaliq) oyinlar.

117

1.1

1.2


1.3

Tálimli oyınlar balalar sózlik qorın jedellestiriwdiń tiykarǵı metodikası.

Tapsırmalardı (jumbaqlardı) tabıw hám oylawǵa úyretiw shınıǵıwlarında sózlik qorınıń áhmiyeti.

Balalardıń túrli iskerlik túrlerine qaray sózlik qorınan paydalanıw.


4 s.

21-tema

Sáwbet túrleri hám onıń mazmunı.

128

1.1

1.2


1.3

Sáwbettiń túrleri.

Sáwbet mazmunı hám temaları.

Sáwbette úyretiw hám tárbiyalaw usılları.


4 s.

22-tema

Gúrriń etip beriw túrleri hám metodları.

135

1.1

1.2


Gúrriń úlgisin beriw usılı.

Gúrrińdi jámáát bolıp dodalaw usılı.



2s

23-tema

Oyınshıq hám predmetke qarap gúrriń etiwge úyretiw

138

1.1

1.2


Oyınshıqlarǵa qarap gúrriń dúziwdiń mánisi

Túrli jas toparlarda oyınshıqlarǵa qarap gúrriń dúziwge úyretiw



2 s.

24-tema

Balalardı súwretke qarap gúrrinlesiwge úyretiw.

141

1.1

1.2


Súwretti kórip shıǵıw hám olar haqqında s.wbet shınınǵıwlarında sózlik penen islesiw.

Balalardıń jas ózgesheliklerine qarap toparlarda balalardi suwretke qarap gurrinlesiwge úyretiw.



2s

25-tema

Kórkem shıǵarmanı saxnalastırıw túrleri hám onı qoyıp kórsetiw metodları.

150

1.1

1.2


Mektepke shekemgi tálim mákemelerinde túrli jas toparlarda erteklerdi saxnalastırıw.

Ertek qaharmanları hám olardıń saxnalastırıwda atributlardı tayarlawı.



4 s.

26-tema

Balalardi sawatlılıqqa tayarlaw.

155

1.1

1.2


1.3

Balalardi oqiwǵa, jaziwǵa hám wolardiń temasina qiziǵiwshiliq woyatiw.

Balalar sóylewin rawajlandiriwǵa baylanisli jumislar diziminde sawat úyretiwge tayarlaw.

Balalarda jaziw, oqiw kónlikpelerin qáliplestiriw ushin zárúr bolǵan jaǵdaylar


2s

27-tema

Tárbiyashıǵa qoyılatuǵın pedagogikalıq tálaplar.

157

1.1

1.2


1.3

Tárbiyashınıń sózine qoyılatuǵın pedagogikalıq tálaplar.

Tárbiyashı sóziniń unamlı bolıwı.

Tárbiyashınıń óz sózin jetilistiriw ústinde islewiniń zárúrligi.


2s

28-tema

Mektepke shekemgi bilimlendiriw mákemesi hám shanaraqta alip barilatugin metodikaliq jumislar.

162

1.1

1.2


1. Mektepke shekemgi jastaǵı balalardı sóylewge úyretiw barısında shanaraq hám mektep penen birge islesiw wazıypası hám áhmiyeti.

2. Balalarǵa sóylewdi úyretiwde balalar baqshası hám mektep xızmetinıńń úzliksizligi.



2 s.

29-tema

Mektepke shekemgi bilimlendiriw mákemelerinde multimedia texnologiyalarınan paydalanıw.

165

1.1

1.2


1.3

Xabar-kommunikaciya texnologiyaların ele de rawajladırıw boyınsha qabıl etilgen normativ-huqıqıy hújjetler.

Kompyuter túrleri hám onıń dúzilisi.

Tálim beriw boyınsha ishlep shıǵılǵan multimedialı resursları.


4 s.




4-semestr Jámi

32 saat




Download 1,98 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   103




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish