Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi



Download 5,46 Mb.
Pdf ko'rish
bet92/120
Sana14.01.2022
Hajmi5,46 Mb.
#364364
1   ...   88   89   90   91   92   93   94   95   ...   120
Bog'liq
114099 (1)

Sorawlar 
1.  Dialektologiyalıq  sózliklerdiń  basqa  sózliklerden  qanday 
ayırmashılıǵı bar? 
2. Dialektologiyalıq sózlikke qanday sózler kirmeydi? 
3. Dialektologiyalıq sózlikler qanday tártipte dúziledi? 
4. Dialektologiyalıq sózlikti dúziwde nelerge itibar beriw kerek? 
 
 
 
Dialektologiyalıq 
sózlik dúziwde 
tómendegiler 
esapqa alınadı 
L.T. Maxmutova
 
1) Belgili 
sóylesim yamasa 
sóylesimler toparı 
ushın sıpatlı, biraq 
ádebiy tilde joq 
sózler. 
2) Esitiliwi boyınsha 
ádebiy tildegi menen 
birdey, biraq ádebiy 
tilde basqa xızmette 
qollanılıwshı sózler. 
3) Ádebiy tilge 
salıstırǵanda bir 
qansha qosımsha 
mánilerge iye 
sózler. 
4) Ádette ádebiy 
tildegi sózlerdiń 
fonetikalıq 
variantları 
sózlikke 
kirgizilmeydi. 
123


TAYANÍSH TÚSINIKLER: 
Dialektologiyalıq  sózlik 
–  dialektlik  sózlrdiń  mánisin 
túsindiretuǵın sózlik. 
Leksikografiya
  –  sózlikler  dúziwdiń  teoriyası  hám  ámeliyatı 
haqqındaǵı til biliminiń tarawı.
 
Reestr
 – alfavit tártibi menen dizilip jazılǵan sózler. 
Etimologiya 
–  sózlerdiń  kelip  shıǵıw  tariyxin  izertleytuǵın  til 
biliminiń belgili bir tarawı.

Download 5,46 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   88   89   90   91   92   93   94   95   ...   120




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish