Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

2. 
Dialektologiyalıq 
sózliklerdiń 
dúziliw 
tártibi. 
Dialektologiyalıq  sózlikler  óziniń  qurılısı,  reestrlik  sózlerdi 
túsindiriw prinсipi, mısallardı beriw tártibi jaǵınan ádette túsindirme 
sózliktiń  qurılısına  uqsas  bolıp  keledi.  Dialektologiyalıq  sózlikte 
ádebiy tilimizde norma bolıp qáliplespegen, taralıw shegi (izoglosı) 
bar  sózlerdiń  bári  qamtıladı.  Bul  sózlikke  dialektlik  ózgeshelikler 
menen  aralasıp  júrgen  izogloslıq  shegarası  bar  dialektlik  kásipлик 
sózler de kiredi. 
120

---

 
 
 Dombaq – jiptiń bir túri. Moynaq xalqınıń awızeki sóylew tilinde 
«dombaq jip», al jińishkesin «páwedek» dep aytadı. 
4)  úlken  jastaǵı  kempir  -  ǵarrılardıń  tilinde  saqlanıp  qalǵan 
kitabıy til elementleri (lekin – liykin).  
5)  ádebiy  dubletler  menen  ádebiy  –  qarapayım  dubletler  (eger  – 
ágár, ırazı – ırza hám t.b.)  
6) toponimika hám onomastika tarawına qatnaslı sózler. 
Sózliklerde  eń  aldı  menen  reestrlik  sózler  beriledi.  Soń  qawıstıń 
ishinde  sol  sóz  jazılıp  alınǵan  wálayat,  rayonnıń  atı  kórsetiledi. 
Bunnan keyin reestrdegi sóz ádebiy tildegi jubaylas sinonim menen 
túsindiriledi. Eger ádebiy tilde bul sózdiń sinonimi bolmasa, reestrlik 
sóz  bayanlaw  túrinde  túsindiriledi.  Soń  ekspediciya  materiallarınan 
mısal  beriledi  de,  qawıs  ishinde  sol  mısaldıń  qay  jerden  jazıp 
alınǵanlıǵı haqqında geografiyalıq maǵlıwmat beriledi. Soń kórkem 
ádebiyat penen baspa sóz materiallarınan alınǵan mısallar beriledi. 
Dialektlik  sózler  hám  sóz  dizbekleri  sózliktiń  ishinde  berilmey 
jeke reestr túrinde beriledi.  
Eger  naqıl  -  maqallardıń  quramında  ushırasatuǵın  dialektlik  sóz 
yaki  sóz  dizbekleri  naqıl  -  maqallardan  tıs  jeke  qollanılatuǵınday 
qábileti bolsa, bul sóz jeke reestrge shıǵarıladı da, al sóz dizbekleri, 
naqıl - maqallar sol sózliktiń ishinde rombikten keyin (◊) keltiriledi. 
Omonimler menen kóp mánili sózler basqa sózliklerdegidey beriledi. 
Eger bir sóz bir jerdiń ózinde 2 – 3 túrli variantta aytılatuǵın bolsa, 
Dialektologiyalıq sózlikke kirmeytuǵın sózler 
1) ádebiy tilimizde norma bolıp qáliplesken 
sózler 
2) fonetikalıq ózgeshelikler menen 
qollanılatuǵın sózler: samal - shamal 
3) ulıwma xalıqlıq sıpatı bar kásiplik sózler 
121

---

ol  variantlardıń  bári  bir  reestrge  shıǵarıladı  da,  aralarına  parallel 
belgisi  (//)  qoyıladı.  Eger  bunday  variantlar  barlıq  jerde  emes,  hár 
túrli  aymaqta  qollanılsa,  olardıń  hár  qaysısı  jeke  reestr  túrinde 
beriledi. Mısalı:  
Dásker // dáskir (A.) – ıssı qumandı, oshaqqa asılǵan ıssı 
qazannıń qulaǵın uslap jerge túsiriw yamasa ornalastırıw 
ushın kiyizden islenip, ortası jip penen tutastırılǵan 
shúberek yaki ayrıqsha tigilgen zatqa aytıladı. (Mr., Shege, Tkr.) 
Suw otı (A.) – eginlerge aralasıp ósip, mal otı 
bolatuǵın shóptiń ataması. Dáni jıltır kógis boladı. 
(Shım., r.). Ádebiy tilde suwshigin. 
Dialektologiyalıq sózlik sózdiń taralıw shegin (izoglosın) kórsete 
almaydı. Bul dialektologiyalıq atlastıń wazıypası. 
Dialektologiyalıq sózlikti dúziwshiniń aldına qoyılatuǵın eń baslı 
wazıypa oǵan kirgiziliwi tiyis bolǵan sózlerdi ornalastırıw máselesi 
bolıp  tabıladı.  Házirge  deyin  rus  hám  túrkiy  tilleriniń 
leksikografiyasında  bul  máseleni  sheshiwde  kóplegen  qıyınshılıqlar 
ushırasıp  kelmekte.  Sonlıqtan,  dialektologiyalıq  sózlikke  kiretuǵın 
sózlerdiń ornalasıw tártibin anıqlaw, olardı ózleriniń tiyisli orınlarına 
qoyıw,  kóp  mánili,  omonim,  sinonim,  kásibiy  hám  basqa  tillerden 
kirgen sózlerdiń hár birine baylanıslı jaǵdaylardı qarastırıw hám t.b. 
usınday  teoriyalıq  hám  ámeliy  áhmiyetke  iye  máselelerdi  sheshken 
jaǵdayda  ǵana  ol  tek  kólemi  jaǵınan  emes,  al  mazmunı  jaǵınan  da 
basqa sózlikler qatarınan orın alatuǵın miynet bolıp esaplanadı. 
Geypara  jaǵdaylarda  qánigeler  ádebiy  tilden  tısqarı  ayırım 
sózlerdi  dialektologiyalıq  sózlikke  ornalastırawǵa  tırısıp,  onıń 
mazmunına zıyan keltirip, tiykarǵı principlerin burmalawǵa shekem 
alıp keledi, yaǵnıy bul jaǵdayda dialektologiyalıq sózlikke dialektlik 
sózlerdi  emes,  al  maǵlıwmat  beriwshiler  tárepinen  qáte  aytılǵan 
mısallardı 
da 
kirgizedi. 
Sonıń 
ushın 
geypara 
alımlar 
dialektologiyalıq  sózlikke sóz tańlawda mısaldıń jergilikli jerge tán 
bolıwın  biykarlawǵa  tırısıp,  onı  ádebiy  tilge  qatnası  kózqarasınan 
bayanlaydı.  Demek,  dialektologiyalıq  sózlikti  dúziwdegi  baslı 
wazıypalardıń  biri  sózlerdi  tańlap  alıw,  oǵan  kirgiziliwi  tiyisli 
sózlerdiń  sıpatın  biliw,  dialektlik  sóz  benen  ádebiy  tilge  qatnaslı 
sózlerdiń  parqın  túsiniw  kerek.  Sózlikke  kiriwi  tiyisli  dialektizm 
(úlkelik sózliktiń birden - bir obekti) bul óz qollanılıwında aymaqlıq 
122

---

jaǵınan shegaralanǵan, dialektlik izoglossasına iye sóz bolıw kerek. 
Sózlerdi  dialektologiyalıq  sózlikke  ornalastırıw  ushın  sol  sóz 
awızeki sóylew tiline tán be yamasa qaraqalpaq ádebiy tiliniń sózlik 
qorına tán be – usı táreplerin anıqlaw maqsetke muwapıq. 
Dialektologiyalıq  sózlik  dúziwde  tatar  dialektologları  jaqsı 
tájiriybege iye. 
 
Qazaq  ilimpazı  Sh.  Sarıbaev  dialektologiyalıq  sózlikke  joqarıda 
keltirilgenlerden  basqa  ádebiy  sıńarları  anıq  emes  dialektlik  ádebiy 
dubletlerdiń de kirgiziliwi kerek ekenligin aytadı. 
Juwmaqlap aytqanda, dialektologiyalıq sózlikke hár túrli tarawǵa 
qatnaslı  mısallardı  saylap  alıwda  sózlerdiń  ózine  tán  belgileri 
birinshi  gezekte  esapqa  alınadı.  Dialektologiyalıq  sózliktiń  tiykarǵı 
arqawı  –  xalıqtıń  awızeki  sóylew  tilindegi  ádebiy  tilden  belgili 
dárejede parıqlanıwshı dialektlik leksika bolıp esaplanadı.