Yuridika” fakultetí “

Salıqlardıń ekonomikalıq mánisi hám áhmiyeti.
Salıqlardıń ekonomikalıq mánisi hám ob'ektiv zárúrligi.
Salıq túsinigi ekonomikalıq kategoriya retinde mámlekettiń payda bolıwı jáne onıń iskerligi dawam etiw waqti menen tikkeley baylanıslı. Sol orında salıq kategoriyasi mámleket ekonomikalıq siyasatı arqalı ekonomikalıq haqıyqatlıq sapa -ida júzege shıǵıwın atap ótiw kerek. Salıq túsinigi tar mániste mámleket ix-tiyoriga salıq tólewchilardan májburiy tártipte undiriladigan pul tushumlarini ańlatadı.
Salıqlardıń ámel etiwi bul ob'ektivlik bolıp tabıladı, sebebi jámiyeti quraytuǵın individ-larning hámmesi de real sektorda (islep shıǵarıw salasında ) iskerlik kórsetpeydi. Jámiyette basqalar tárepinen biykarlaw etilgen yamasa shuǵıllanıw iqti-sodiy nátiyjesiz bolǵan tarawlar da barki, bular salıqlardı ob'ektiv ámel qi-lishini talap etedi. Anıqlaw etip aytqanda jámiyeti norentabel (qorǵaw, med-itsina, pán, bilimlendiriw, mádeniyat hám boshq.) hám rentabel tarawǵa ajırasıwı hám de norentabel tarawdı finanslıq támiynlewdiń tábiy zárúrshiligi salıqlardı ob'ektiv ámel qi-lishini zárúr etip qóyadı, norentabel tarawdıń social xızmetlerin tiykarınan mámleket tárepinen ámelge asıriladıki, olardı finanslıq támiynlew usılı retinde júzege shıǵıwshı salıqlar da sol sebepli tikkeley mámleketke tiyisli boladı.
Salıqlardıń ob'ektiv zárúr ekenligin bazar ekonomikasına ótiw sharayatında eki ho-latda: birinshiden, mámlekettiń qatar wazıypaların aqsha menen támiyinlew zárúrligi, ekinshiden, bazar ekonomikası ańlatıw múmkin.
Mámlekettiń atqaratuǵın funktsiyaları hám wazıypaları kóp bolıp, bazar ekonomikası rawajlana barıwı menen birpara social qorǵawlanǵan bazar munasábetlerine uyqas kelmaytuǵın wazıypalar joǵala barsa, jańa wazıypalar payda bóle baslaydı.
Bazar ekonomikasına ótiw dáwirinde mámlekettiń jańa wazıypaları payda boladı. Bularǵa respublikamızda kem támiyinlengenlerge social járdem kórsetiw, bazar ekonomikası infratuzilmasini (sanaatda, awıl xojalıǵında, finans sistemasında ) shólkemlestiriw kiredi. Sol erda mámleket kúshli social - siyasiy ilajlardı ámelge asırıw ushın pensionerlar, pensiyaxo'rlar, studentler, kóp balalı analardıńlar hám basqalardı kóbirek aqsha menen támiyinlew zárúr ekenligin ańlap sheklengen tovarlar bahosidagi farqni byudjet esabınan qoplaydi hám olarǵa basqa ǵárejetlerdi mámleket esabınan ámelge asıradı, máhellelerde kem támiyinlengenlerge materiallıq járdemler quraydı. Usınıń menen birge, Ózbekstan mámleketi jámiyet aǵzaları arqayınlıǵın saqlaw maqsetinde óziniń qorǵaw qábiletin saqlap hám bekkemlenip turıwǵa, texnika hám kósher-dárilerge de aqshalar sarplaydı, qolaversa, mámleket puqaralar qawipsizligin saqlaw, mámlekette tártip ıntızam ornatıw, onı basqarıw funktsiyaların orınlaw ushın da kóplegen aqsha jóneltiriwge májbúr. Bunday ǵárejetlerdi ámelge asırıwdıń májburiyligi olar ushın derek bolǵan salıqlardı da ob'ektiv zárúr etip qóyadı.
Atap kórsetiw kerek, házirge shekem mámlekettiń funktsiyaların orınlaw ushın lo-zim bolǵan finanslıq aqshalardı qáliplestiriwdiń salıqlardan basqa usılı jáhán ámeliyatında qollanılǵan emes. Sonday eken, húkimran kúsh retinde mámleket ámeldegi eken, finanslıq támiynlew usılı retinde salıqlar da ámel etedi. Ekenin aytıw kerek, jámiyet ekonomikalıq turmısı júdá quramalı ekonomikalıq hádiyselerden ibarat. Áne sol mu-rakkablik tikkeley salıqlarǵa da tiyiwi, bul jaǵday salıqlardıń ekonomikalıq mánisin tereń ańǵarıwdı talap etedi.
Salıqlar májburiy tólewlerdi ańlatpa etiwshi pul munasábetlerin ańlatadı. Bul munasábetler salıq tólewshiler (huqıqıy hám fizikalıq shaxslar ) menen olardı óz mul-kiga aylantıriwshı mámleket ortasında boladı. Kárxana hám shólkemler xalıqqa xızmet kórsetkende, jumıslar atqarǵan yamasa bazarlarda aldı -sotdi qılıw processinde pul munasábetlerin payda etedi. Lekin olar salıq bola almaydı, salıq munasábeti bolıwı ushın mámleket mámlekette jaratılǵan ónim ma`nisin bólistiriw jolı menen mámleket byudjetine májburiy tártipte tolıqnishi yamasa undirilishi kerek. Mámleket ushın byudjettiń tiykarǵı dáregi esaplanǵan salıqlar úlken áhmiyetke iye.
Salıqlar, jıynawlar, bojlar hám basqa tólewler esabına mámleket finanslıq resursları dúziledi. Mámleket iskerliginiń barlıq baǵdarların aqsha menen támiyinlewdiń tiykarǵı dáreklerinen biri hám mámleket ústinligin ámelge asırıw -dıń ekonomikalıq quralı salıqlar bolıp tabıladı. Salıq sistemasın tártipke salıw hám jetilisken-lashtirish nátiyjeli mámleket ekonomikalıq siyasatın aparıwǵa, atap aytqanda, finanslıq tiz-imni rawajlandırıwǵa járdem beredi. Ekonomikanı mámleket tárepinen salıqlar arqalı tártipke salıw, mámleket byudjetin qáliplestiriw, salıq salıw jardeminde jámiyettegi ol yamasa bul processlerdiń rawajlanıwına tásir etiwshi usılı esaplanadı. Sonday etip, mámlekettiń bar ekenligi salıqlar menen tıǵız baylanıslı, sebebi salıqtan túsetuǵın tushumlar mámleket ekonomikalıq ǵárezsizliginiń bas dáregi bolıp tabıladı.
Salıqlar áyyemgi dáwirlerden baslap alınǵan, biraq ol waqıtlarda salıqlar azat hám erkin bolmaǵan kisiniń belgisi bolıp xızmet etken. Joqlıq Smit (shotland filosofi hám ekonomistsi, 1723-1790 ) óziniń «Xalıqlar baylıǵınıń sebepleri hám tábiyatlari» atlı kitabında (1776 ) dáslepki bar salıq principlerıni tiykarlab berdi, salıqlardıń áhmiyetin kórsetip, olardı mámleketke tólew qullik emes, bálki erkinlik belgii ekenligin tiykarlab berdi.
N. I. Turgenev óziniń «Salıq teoriyası tájiriybesi» atlı kitabında (1818 jıl ) sonı aytıp otediki, «Bilimli bolıwdıń tabısları olardıń xalıqlar úrp ádetlerine paydalı tásiri dárejesine qaray salıqlar sistemasınıń rawajlanıwlashuviga da tásir etken», «…soliqlar bilimge ıyelew menen birge payda bolıp, onıń belgisi bolıp qaldı. …. Salıqlardıń tayınlanıwı, bólistiriliwi hám jıynalıs usılına qaray xalıq arasında tarqalǵan maǵlıwmatlar tuwrısında ; jıynalatuǵın salıqlar muǵdarına qaray onıń baylıǵı haqqında oylaw múmkin, bul bilimlilik hám bilimdi ańlatatuǵın eki eń tiykarǵı ózgeshelikdir» bul sózlerden taǵı bir bar isenim bolıw múmkin, salıqlar áyyemgi finanslıq institutlar esaplanıp, mámlekettiń payda bolıwı menen júzege kelgen. Salıqlar mámleket shólkemlerin támiyinlew hám olar aldındaǵı wazıypalardıń atqarılıwın materiallıq támiyinlew dáregi retinde xızmet etken. Mámlekettiń rawajlanıwı menen onıń wazıypa hám funktsiyaları jańasha ayrıqshalıqlarǵa iye boldı. Lekin salıqlardıń mámleketti jáne onıń shólkemlerin finanslıq támiynlewde derek retindegi roli ózgermay qaldı.
Sol orında salıqlarǵa túrli ekonomistler tárepinen berilgen tariyplerdi keltirip ótiw orınlı bolıp tabıladı. «Salıqlar,- dep jazadı D. Rikardo,- húkimet ixtiyoriga kelip túsetuǵın er resursı hám mámleket miynetiniń bir bólegin quraydı hám oxir aqıbette olar kapital esabınan yamasa mámleket tabısı esabınan tolıqnadi». ¹ Mına nárseni ayrıqsha aytıp ótiw kerekki, D. Rikardo salıqlar mánisin kórsetip, óz gezeginde A. Smit tárepinen jaratılǵan salıqlar teoriyasın málim dárejede rawajlanıwına óziniń úlesin qosqan.
Salıqlar boyınsha taǵı bir tariyp S. G. Pepelyaev tárepinen berilgen: «Salıq - ǵalabalıq húkimet sub'ektleriniń tólew qábiletin támiyinlew maqsetinde fizikalıq hám yuridikalıq shaxslar múlkin biyganalashtirishning májburiylik, jalǵız tárzde holisona, qaytarmaslik, mámlekettiń májbúrlashi menen támiyinlengenlik tiykarlarında hám jaza yamasa kontributsiya xarakterine iye bolmaǵan nızamda belgilengen birden-bir formasıdir». ²
Házirgi waqıtta ekonomikalıq ádebiyatlarda salıqlardıń ekonomikalıq mánisin úyreniwge arnalǵan qatar ilimiy jumıslar baspadan shıǵarılǵan. Mısalı, «Siyasiy ekonomika» túsindirme sózlikinde so­liqlar «…korxona, shólkem hám xalıqtı, mámleket finanslıq resurslarini shólkemlestiriwdegi qatnasıwın xarakterleytuǵın májburiy tólewler sisteması» dep anıqlama bernedi.
Professor D. G. Chernikning pikrine qaraǵanda «Salıqlar - mámleket tárepinen xojalıq sub'ektleri hám puqaralardan nızamlı tártipte ornatılǵan stavkalarda undirib alınatuǵın májburiy jıynawlardı ózinde sáwlelendiredi». ³
Professor B. G. Boldo'rev basshılıǵında jazılǵan «Kapitalizm finansı» oqıw qollanbasında salıqlarǵa tómendegishe tariyp berilgen: «Salıqlar — mámleket tárepinen undirib alınatuǵın, jismo­niy hám huqıqıy adamlardıń májburiy tólewlari» haqıyqattan da joqarıda keltirilgen tariypler eń ápiwayı hám keń kópshilik ushın qolay hám túsinikli bolıwı múmkin. Lekin bul tariypler ózinde salıqlardıń shólkemlestirilgen-huqıqıy táreplerin tolıqlıǵınsha sáwlelendira almaydı. Bunnan tısqarı, bul tólewler ne maqsette undirib alınıwı hám de qashan undirib alınıwı tuwrısında etarli maǵlıwmatlar bere almaydı.
Salıqlar mámleket byudjeti dáramatların quraytuǵın tiykarǵı derek hám ekonomikanı basqarıwshı zárúrli qural esaplanadı. Biraq bul tariyp salıqlardıń mánisin tolıqlıǵınsha yorita almaydı hám de salıqlardıń shólkemlestirilgen-huqıqıy táreplerin ózinde sáwlelendira almaydı. Bunnan tısqarı ekonomikalıq munasábet retinde, bul munasábetler ob'ekti bolıp ne esaplanadı? degen sorawlarǵa juwap bere almaydı.
Sonı atap ótiw kerek, prof. O. Alımjonovning pikirine kóre, salıqlar tómendegishe tariyplansa, salıqlardıń mánisi keńlew yoritiladi hám maqsetke muwapıq boladı : «Salıqlar - mámleket hám jámiettiiń pul qarjlarına bolǵan zárúriyatın qandırıw maqsetinde nızam tárepinen belgilep qoyılǵan kólemde hám ornatılǵan múddette fizikalıq hám huqıqıy shaxslardan mámleket ixtiyoriga májburiy túrde undirib alınatuǵın tólewlardir». ⁴
Bizińshe salıqlarǵa berilgen mine sol tariyp eń maqul túsetuǵın tariyp bolıp, salıqlardıń mánisi, olardıń ekonomika daǵı ornı hám rolin, salıqlardıń háreket procesin teoriyalıq tárepten tereńrek kórsetip, salıqlar haqqında anıqlaw oyda sawlelendiriw payda etiwge járdem beredi. Salıqlarǵa ilimpazlar tárepinen berilgen bir qansha tariyplerdi úyrenip shıqtıq. Sol orında bul tariypler málim mániste bir-birin tákirarlap, toltırıp hám boyitib kelip atır. Joqarıdaǵı tariypler salıqlardı tolıq hám anıq jaqtılandıriw, olardıń barlıq táreplerin tolıq qamtıp almaydı. Sol sebepli salıq qatlamın hár tárepleme, keńlew hám tolıqlaw, onıń mánisi hám áhmiyetin, iqti-sodiyotni rawajlandırıw daǵı roli hám ornın, salıqlardı teoriyalıq táreplerin anıqlaw yorita alatuǵın tariypni keltiriw mashqalası bar bolıp tabıladı.
Tariyxan salıqlar, mámleketti saqlap turıw ushın zárúr bolǵan májburiy tólewler retinde, mámleket payda bolıwı menen payda bolǵan. Salıqlar, mámleket iskerlik kórsetiwiniń materiallıq tiykarın quraydı, olardıń ekonomikalıq tábiyaatı tap sol er-den kelip shıǵadı.
Biz salıqlardıń ekonomikalıq mánisin tolıq túsiniwimiz ushın, barinen burın salıq sóziniń tariyxan ámeldegi bolǵan ekonomikalıq mánisin tuwrı túsinip analiz etip al-jumısımız kerek.
Salıq túsinigi - ekonomikalıq munasábetlerde tiykarǵı orındı iyeleydi. Onıń xarak-terli tárepi sonda - ol isbilermenlik iskerligi menen shuǵıllanatuǵın yuridikalıq hám fizikalıq shaxslardan olarǵa múlkshilik, xojalıq júrgiziw yamasa operativ basqarıw huqıqında tiyisli bolǵan pul qarjların mámleket hám munitsipal strukturalardı moli-yaviy támiyinlew maqsetinde biyganalastırıw formasında undiriladigan májburiy, yak-ka tártip degi qaytarıp berilmaydigan tólewlerdi sáwlelendiredi, yaǵnıy salıq - mámleket tárepinen xojalıq jurgiziwshi sub'ektler hám puqaralardan májburiy nızamlı tarti-bda belgi­langan stavkalar boyınsha, salıq tólewshiniń bunnan qandayda bir arnawlı bir máp kóriwi menen bevosi­ta baylanıspaǵan tárzde undiriladigan pul jıynawı.
Házirgi waqıtta salıqlar jardeminde mámleket dáramatlarınıń tiykarǵı bólegi qáliplestiri-ladi. Bazar munasábetleriniń qáliplesiwi dáwirinde salıqlar kárxanalardıń iqti-sodiy iskerligin tar­tibga salıwdıń tikkeley bolmaǵan quralı esaplanadı.
Joqarıdaǵı tariyplerdi analiz etken halda tómendegilerdi ańlatıw múmkin:
a) salıqlardı belgilew huqıqı tek mámlekettiń nızam shıǵarıwshı joqarı organı - mamıq-lamentga beriledi;
b) salıqtı puqara emes, mal-múlkli tóliydi;
v) salıq mámleket byudjetine dáramat alıw ushın belgilenedi;
g) salıq tólew májburiy ózgeshelikke iye.
Sonday eken, salıqlar - byudjetke túsetuǵın pul hám nızamda belgilengen májburiy munasábetler bolıp tabıladı. Salıqlardıń májburiyligi Joqarı jıynalıs menen tastıyıqlanǵan huqıqıy hám normativ nızamlar menen támiyinlenedi. Sonday eken, salıqlardı tolıqmaslikka, salıq ob'ektin jasırıwǵa, salıq summasın kemeytirip kórsetiwge na huqıqıy hám na fizikalıq adamlardıń haqqi joq.
Salıq tólew xojalıq jurgiziwshi sub'ektler hám puqaralar menen mámleket ortasında yan-gidan jaratılǵan bahanı bólistiriwdiń tiykarǵı quralı esaplanadı. Qandayda bir bir ja-miyatni salıq sistemasısız oyda sawlelendiriw múmkin emes. Sebebi, salıqlar byudjet dáramatları (pul fondı ) ni shólkemlestiriwdiń tiykarǵı quralı bolıpǵana qalmay :
- ónim islep shıǵarıw kólemin asırıwǵa ;
- islep shıǵarıwdı xoshametlewde investitsiyalardı kóbeytiwge;
- básekige shıdamlı ónim úlesin kóbeytiwge;
- kishi hám orta biznesti rawajlandırıwǵa ;
- jeke kárxanalar ashıw menen baylanıslı bolǵan bazar infratuzilmasini qurıw -ga;
- ulıwma mámleketlik mútajliklerin qandırıwǵa hám basqalarǵa xızmet etedi.
Jámiyet rawajlanıwı tariyxında ele qandayda-bir mámleket salıqlarsız ámeldegi bolǵan emes. Bazar ekonomikasında da mámleket óziniń ishki hám sırtqı wazıypaların, hár túrlı social, ekonomikalıq hám siyasiy ilajlardı ámelge asırıw ushın zárúr bolǵan aqshalardıń tiykarǵı bólegin salıqlar arqalı toplaydı. Atap aytqanda, salıqlar respu-blika hám jergilikli byudjetler dáramatların qáliplestiredi, mámleket social programmaları ushın finanslıq negiz jaratadı, salıq tólewshi adamlardıń isbilermenlik iskerligin basqaradi, olardıń tábiy resurslardan ónimli paydalanıwǵa bolǵan umtılıwın xoshametlentiredi, baxa belgilewge tásir kórsetedi, xalıqtıń turmıs dárejesin tártipke salıp turadı. Jeńillikler járdeminde xalıqtıń kem támiyinlengen qatlamla -rini social qorǵawdı shólkemlestiriwge járdem beredi hám taǵı basqa. Sol sebepli salıqlar arqalı qáliplesken aqshalardıń eń kem muǵdarı mámleket wazıypası atqarılıwına tiyisli eń kem ǵárejet kólemi menen baylanıslı boladı hám sol kólem menen shegaralanadı.
Salıqlar rawajlanǵan tavar óndiristiń zárúrli kategoriyasi bolıp, álbette jáne de keńlew kategoriya - mámleket byudjeti menen bekkem baylanısqan. Sebebi salıqlar byudjettiń qáliplesiwinde qatnasadı.
Salıqlar finanslıq resursların mámleket ixtiyorida toplanıp barıwın támiyinleydi, bul resurslardan ekonomikalıq rawajlanıwdıń ulıwma mámleketlik, regionlıq wazıypalardı hal qi-lish, jumıstıń natiyjeliligi hám sapasın xoshametlew, social ádalat principlerıden kelip shıǵıp dáramatlardı tártipke salıw ushın paydalanıladı.
Mámleket salıqlardı mámleket byudjetin qáliplestiriw ushın ámelge kiritedi, salıqlar qandayda-bir anıq ǵárejetlerdi oraw maqsetine iye emes, bul ayırım túrdegi daro-madlardan túsetuǵın tushumlardan ámelge asırilatuǵın ǵárejetler olarǵa baylanıslı bolıp qalıwınıń aldın alıw zárúrshiligi menen tiykarlanǵan. Biraq bir qansha jaǵdaylarda ulıwma salıqlar menen birge maqsetli salıqlar da belgilenedi,olardıń ámelge kiritiliwi ekonomikalıq iskerlikte unamlı rol oynawı múmkin.