Yuridika” fakultetí “

Saliqlardin’ o’zine ta’n belgileri:
Ol yamasa bul ekonomikalıq kategoriya ahmiyetin teren’ an’law ushın oǵan tán ulıwma belgilerdi anıqlaw kerek boladı. Mısalı, kredit ekonomikalıq kategoriya retinde múddetlilik, qaytarıw, arnawlı bir miq- dorda ústeme aqsha (procent) tólew sıyaqlı ulıwma belgilerge egaki, bul belgiler kredit kategoriyasi mánisin keńlew jaqtılandıriw ushın xızmet etedi. Tap sol sıyaqlı salıq kategoriyasi da bir qatar ayriqsha belgilerge egaki, bul belgiler salıqlaming basqa tólewlerden parıqlaw ushın xızmet etedi. Salıqlaming belgileri boyınsha ekonomist ilimpazlar tárepinen hár qıylı pikirler bar. Mısalı, prof. Q. Yahyoyev salıqlami ulıwma belgileri retinde tómendegilami kórsetedi.
1. Salıqlar hám jıynawlar májburiy bolıp, bunda mámleket salıq tólewshiniń bir bólim dáramatların májburiy badal retinde byudjetke alıp qóyadı. Bul májburiylik Joqarı Jıynalıs tastıyıqlab bergen Salıq kodeksiniń qaǵıydaları tiykarında ámelge asıriladı. Sonday eken, májburiylik belgisi huqıqıy tárepten mámleket tárepinen kepillik beriledi.
2. Salıqlar ǵáziynege — mámleket byudjetine túsedi. Biraq basqa túrdegi tólewler «Umid», «Ekosan» sıyaqlı jam- g'armalarga túsiwi salıq munasábetlerin sáwlelendirmeydi.
3. Salıqlar qat'i belgilengen hám turaqlı háreketde boladı. Tariyxan asrlab ózgermay háreketde bolǵan salıqlar bar. Onıń ilimiy hasası qansha tereń bolsa, sonsha qat'i hám uzaq jıllar ózgermeytuǵınnan háreket etedi.
4. Mámleketke tolıqnǵan salıq summası tólewshiniń ózi- ga tolıq qaytmaydi, yaǵnıy ol ekvivalentsiz pul tólewi bolıp tabıladı.⁵ Orıs ekonomistsi A. Medvedev óziniń «Salıqlami qan- day joybarlawtırıw kerek? » atlı kitabında salıqlarǵa tán bolǵan eki belgin, yaǵnıy májburiylik hám ekvivalentsizlik sıyaqlı belgileme belgilengenler etedi.
Joqarıdagilardan kelip shıǵıp, salıqlaming ulıwma belgilarini tómendegishe ańlatıw múmkin:
1. Salıq tap 'lovchi tabısınıń i yamasa bul summasın mámleketke tap 'lap eken, bunıń ornına tikkeley qandayda -bir tavar yoxud xızmet almaydı. Bólek alınǵan salıq tólewshi tárepinen tolıqnǵan salıq muǵdarı menen ol tutınıw etedi- gan social naǵıymetler ortasında tuwrıdan-tuwrı baylanıslılıq ámeldegi bolmaydı. Tap áne sol ózgeshelikine kóre salıq baxadan, ruxsatnama (litsenziya ) lar hám dáldalshılıq jıynaw - laridan parıq etedi, sebebi bular májburiy yamasa qálegen tólewler esaplansada, biraq hámme waqıt mámleket tárepinen kórsetilgen xızmetten arnawlı bir payda (payda ) kóriliwi menen baylanıslı. Mámleketke tolıqnatuǵın salıqlar menen onıń ornına oli- nadigan ekonomikalıq jáne social naǵıymetler ortasında tikkeley, hár bir kisiniń kózi ilg'aydigan bogiiqlikning joq ekenligi salıq tólewshiler ushın salıqqa tartıwdı júk retinde baha - lashlariga sebep boladı, negizinde, olar salıqlar esabınan etiletuǵın mámleket ǵárejetleriniń baǵdarın maqullawları da múmkin.Bólek alınǵan salıq tólewshi, ádetde, jámiyet hám óziniń kórgen paydası yamasa mápin tólegen salıqları menen salıstırıp o'tirmaydi. Bul soǵan alıp kelediki, aqıbette puqaralaming bir bólegi salıqlar tólewden moyin tovlashga, óz dáramatların jasırıwǵa urınadı. Mámleket óz puqaralarınan jıynap alǵan salıqlami nátiyjeli hám áshkara tárzde isletse hám de puqaralaming kópshilik bólegi mámlekettiń ekonomikalıq social hám basqa programmaların óz mab- lag'lari esabınan pul menen támiyinlewge razı bolǵandaǵana joqarı salıq etikası principlerı júzege keledi.
2. Salıqlar májburiy tap 'lovlar esaplanadı. Salıqlaming tolıq muǵdarda hám waqıtında tolıqnishi ushın juwapkerlik salıq tólewshiler moynına júklengen bolsada, olar ix- tiyoriy emes, májburiy túrde tóliydiler, mámleket salıq tólewden moyin tovlaganlami nızamshılıqta belgilengen tártipte jazalaydı.
3. Mámleket paydasına salıq tólew arqalı paydanıń aldınan belgilep qoyilgan, eń áhmiyetlisi, nızamlı tártipte názerde tutılǵan bólegi undirib alınadı. Kóplegen mámleketlerde, sonday-aq, 0 'zbekistonning da nızamlarında salıqlami belgilew hám ulaming kólemlerin anıqlawǵa tek nızam shıǵarıwshı húkimet yamasa onıń tárepinen kepillik berilgen mámleket shólkemleri haqılıdirlar, dep bekkemlenip qóyıl - gan. 0 'zining qálew-qálewine qaray jańa salıqlar belgilew yamasa ulaming kólemlerin anıqlawǵa hesh kim haqılı emes. Tólewlerdiń nızamlı, ashıq -oydin ózgeshelikke ıyelewi salıqlaming bas xarakteristikası esaplanadı.
4. Salıqlaming taǵı bir belgisi ulaming mámleket yamasa jergilikli byudjetke kelip túsiwi bolıp tabıladı, yaǵnıy salıqlar byudjetten tısqarı fondlar yamasa hár qıylı basqa fondlarga kelip tús- maydi. 5. Salıqlarǵa tán bolǵan ulıwma belgilerden biri retinde mámleket hám de yuridikalıq hám fizikalıq shaxslar o 'rtasida mulkchi- likni qayta bólistiriw procesiniń júzege keliwi bolıp tabıladı. Ápiwayılaw etip aytqanda, kárxanalar hám xalıqtan alınatuǵın salıqlar, tiykarınan olar múlkiniń málim bir bólegin mámleket esabına ótkeriliwin ańlatadı. Bunıń menen xojalıq jurgiziwshi subyektlarga tiyisli bolǵan múlk dáramat formasında májburiy tólew bolıp, mámleket múlkine aylanadı. Joqarıda belgilengen salıqlarǵa tán bolǵan ulıwma belgiler ulaming ekonomikalıq mánisin ashıwǵa xızmet etedi. Sol orında salıqlaming ulıwma belgilerin tolıqlaw hám anıqlaw, tolıq jaqtılandıriwi múmkin bolǵan, hár qanday ekonomikalıq jaǵdaylarda ózgermeytuǵın optimal ulıwma belgilerin jaratıw mashqalası hal etiliwi kerek bolıp tabıladı.
Salıq kategoriyasi basqa ekonomikalıq kategoriyalar: finans, kredit, qamsızlandırıw, investitsiya siyaqlılar menen ulıwma uqsawlıqqa iye, yaǵnıy ulaming barlıǵı pulli munasábet- lami ańlatadı. Lekin salıqlaming ayriqsha joqarıda belgilengen belgileri barki, bul belgiler salıqlami basqa ekonomikalıq kategoriyalardan parıqlaw ushın xızmet etedi.