Xtmfmt va te bo’limiga qarashli umumta’lim maktabi o’qituvchisi ning

12-TEMA: TEMIR JOL KESISPESINDEGI HÁREKET.

Temir jol kesilispeleri arqalı háreketleniw.

Avtomagistrallarda háreketleniw. Turar jay qalanıń bir bólegilerinde háreketleniw. Tik qıyalıq hám biyiklikde háreketleniw.
Tayansh sóz dizbegiler. Temir jol kesilispelerine kiriw toqtap qalıw ruxsat etilmegenjaǵdaylar. Temir jol kesilispesinde májburiy toqtap qalıw. Avtomagistrallarda ruxsatetilmegen jaǵdaylar. Turar jay qalanıń bir bólegilerinde ruxsat etilmegen jaǵdaylar. Tikqıyalıq hám tik biyiklikde háreketleniwdegi talaplar.

Temir jol kesilispeleri arqalı háreketleniw bapı 5 bandti óz ishine aladı:

1-bánt. Temir jol kesilispelerinde poezd (lokomotiv, drezina) larning jeńillikin; 
2-bánt. Temir jol kesilispelerine jaqınlasıp atırǵan  shafyórge minnetleme júkleydi, 
shafyórbarlıq jol belgi hám sızıqlarına, svetafor hám gezekshi belgilerine, shlagbaum jaǵdayıǵa,jaqınlashib kiyatırǵan poezd joq ekenligine isenim payda etiwi shárt;
3-bánt. Temir jol kesilispesine kiriw ruxsat etilmegen jaǵdaylardı, yaǵnıy tómendegi
bólmelerde temir jol kesilispesine kiriw qadaǵan etiledi:
Svetofor belgisinen qaramastan shlagbaum jabıq bolǵanda;
Shlagbaumdan qaramastan svetaforning qadaǵan etiwshi belgisinde;
 Gezeshini qadaǵan etiwshi belgisinde.
 Eger kórinis shegarasıdaǵı aralıqda kesilispegen poezd jaqınlasip kiyatırǵan bolsa;
 Kesilispeden keyin payda bolatuǵın tirbandlik sebepli shafyór kesilispede toqtap qalıwǵa májbúr bolsa.

13-TEMA: 8 dekabr – Ózbekstan Respublikasi Konstituciyasiniń qabıl etilgen kúni.

Ózbekstan xalqiniń ǵárezsizlikke eriskenlik fakti onıń ǵárezsizlik qomusi bolǵanKonstitutsiyada bekkemlengen. Konstitutsiya dúnya siyasiy kartasıda jańa demokratiyalıqmámleketlik - Ózbekstan Respublikası payda bolǵanlıǵını tastiyiqladi. Konstitsiya xalqtıń ozıni ózi basqarıw, erkinlik jáne social ádalat, insanparwar mámleketlik hám puqaralıq jámiyetti qurıw tuwrısındaǵı armanın  ańlatpalaǵan.

Konstitutsiyada ózbetinshe ózbek mámleketiniń mazmun-mánisi, onıń siyasiy,ekonomikalıq, social hám huqıqıy sistemasınıń demokratiyalıq tábiyatı, onıń ulıwmainsanıylıq qádiriyatlarǵa sadıqlıǵı, puqaralardıń huqıq hám erkinlikleri yuridikalıq táreptenqatań belgilep qoyılǵan.
Konstitutsiya bul - ǵárezsizlik hám ózbetinshe Ózbekstan nıshanı bolıp tabıladı.

1992 jıl 8 dekabr kúni Ózbekstan Respublikası Joqarı Keńesi tárepinen mámleketimizdiń Tiykarǵı Nızamı bir dawıstan qabıllandı. Bul kún Ózbekstannıń milliy  bayramı - Konstitutsiya kúni sıpatında hár jılı bayram etiliwi belgilep qoyıldı.

Konstituciyamız kirisiw, altı bólim, jigirma altı bap hám 128 statiyadan ibarat.  Onıń birinshi tarawında 4 tiykarǵı princip aytılǵan. Bular - mámleketlik suverenitet, xalıqhákimiyati, Konstitutsiya hám nızamnıń ústinligi hámde sırtqı siyasat principleri bolıp tabıladı.