Xtmfmt va te bo’limiga qarashli umumta’lim maktabi o’qituvchisi ning

24TEMA: TABIYAT HÁM BIZ;



I nsan jer qurrasindagi tiri  janzatlardıń eń joqarı rawajlanıw  dárejesine kóterilgen sanalı wákilligi ekenligi. Insanda da barlıq tiri organizmler ushın tán bolǵan oziqlanish, nápes alıw,qarmaq hám óliw sıyaqlı processlerdiń nızamlı túrde júz bolıwı; tábiyatda ámeldegi statiyahám energiya almasinuvida qatnasıwı; Insannıń sanalı adam sıpatında qáliplesiwindeekologiyalıq ortalıqdıń ornı. Ch. Darvinning " Monogenez", L. S. Bergning " Nomogenez"teoriyaleriniń túp mazmunı. Dáslepki adam hám ekologiyalıq ortalıq. Biologiyalıq túr sıpatında adamnıń evolyutsion rawajlanıwı tariyxı; Baslanıwi  adamnıń  dáslepki watanı, ol qashan, jer kurresiniń qaysı bóleginde payda bolǵanlıǵı, oǵan ekologiyalıq omilning tásiri;bul haqqında paleontolog, arxeolog, geolog, zoolog, zoogeograf  hám filosofiya  pánlerikórinetuǵındalarining boljaw hám teoriyalardiń mánisi; Insannıń adaptatsion aspekti, bunda ıqlım  tiykarǵı faktorlardan ekenligi, konvergent evolyutsiya, rasa qáliplesiwi, adam irqlariortasındaǵı parq dárejesi, oǵan ortalıq faktorlarınıń tásiri. Taza irq haqqındaǵı ideyalar, rasizm ideyası, rasa tengligi hám taǵı basqalar; Házirgi kúnde jasap atırǵan adamnıń biologiyalıq máseleleri. Populyatsiyalar genetikalıqasi hám populyatsiya sistematikasi. Ekotip evolyutsiyası hám progressiv (filotik) evolyutsiya, olardı ayrıqsha qásiyetleri.Ortalıqqa sáykeslesiw. Adamnıń tábiy tańlanıwı. Insan rawajlanıwında biologiyalıq hám sotsial faktorlar tásiri. Jer qurrasi xalqı, onıń ekologiyalıq ortalıqqa baylanıslı túrde  keskin kóbeyip atırǵan haqqındaǵı kontseptsiyalar, demografik fatalizm, demografik biologizm. Maltus ideyası hám demografik jarılıw. Jer júzi xalqınıń kóbeyiw etaplari jáne onıń jasaw ortalıq menen tıǵız baylanıslılıǵı; XX ásir xalqı, onıń keskin kóbeyiwi aldın  alıw ilajları. Tábiyat menen insannıń óz-ara munasábeti. Álemde noosfera qatlamın qálipleskenligi, insan óz ortalıǵını tolıq iyelegenligi hám pútkil álemdi tolıq iyelew stadiyasi, onıń unamlı hámunamsız tárepleri. Asharshılıq házirgi zamannıń real máselelerinen ekenligi; Jer qurrasida oziq - taǵamnıń bóliwleniwi, rawajlanıp atırǵan  mámleketlerde asharshılıq jáne onı aldınalıw, belok defitsiti qurǵaqlıq hám suwdan aqılǵa say paydalanıw, jasıl evolyutsiyaperspektivası, jer qurrasi shólini ózlestiriw, oziqtaǵam programmasın sheshiwdiń basqaprogressiv jollıq.
Ilimiy texnikalıq rawajlanıwdıń óz rawajlandiriwdiń joqarı tekshesine kóterilgen waqtıdasanaat, transport hám awıl xojalıq shıǵındıları menen topraq, suw, atmosferanı pataslanıwı;Hár qıylı -rayon suniy ximiyalıq preparatlar, qattı, suyıq hám gazsimon shıǵındılardıń, (júrek- qan, as qazan - ishek, búyrek teri kesellikleri), radioaktiv statiyalar hám ximiyalıq preparatlarınin tásiri  nátiyjesinde hár bes boladan birinń mayıp tuwılıp atırǵanlıǵı  hám insannaslin aynıwı kún sayın qollap atırǵanlıǵı .