Учебное пособие по предмету «Каракалпакский язык» написано и утверждено на основе учебного плана и рабочей программы. Учебное пособие предназначено для студентов высших учебных заведений, обучающихся по специальности на узбекском языке



Download 7,81 Mb.
bet6/113
Sana03.03.2022
Hajmi7,81 Mb.
#480086
TuriУчебное пособие
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   113
Bog'liq
КАРАКАЛПАК ТИЛИ КИТАП латынша

2.2. Tapsırma. Qosıqtan qaraqalpaq xalqınıń ózine tán belgilerdi kórsetip «Tarmaq» usılında jazıp shıǵıń.



Qaraqalpaq tilindegi sesler
Sesler jazıwda háripler menen tańbalanadı.
Sesti aytamız, esitemiz, al háripti jazamız hám kóremiz.
Qaraqalpaq tilinde sesler dawıslı hám dawıssız bolıp ekige bólinedi. 9 dawıslı ses bar: a, á, e, i, ı, o, ó, u, ú, 25 dawıssız ses bar: b, v, g, ǵ, d, j, z, y, k, q, l, m, h, n, ń, p, r, s, t, w, f, x, c, ch, sh.
Dawıslı sesler juwan hám jińishke bolıp ekige bólinedi.



Juwan dawıslı sesler

a

o

u

ı




Jińishke dawıslı sesler

á

ó

ú

i

e

25 dawıssız ses bar. Dawıssız sesler únli hám únsiz bolıp ekige bólinedi.

Únli dawıssız ses

b

v

d

g

ǵ

j

z

Únsiz dawıssız ses

p

f

t

k

q

sh

s

l, m, n, ń, r, y, w – únlileriniń únsiz jubaylası joq.


h, x, c, ch – únsizleriniń únli jubaylası joq.

Dawıslı seslerdiń imlası
A a – háribi sózdiń barlıq esitilgen jerinde jazıladı. Alma, dala, qaraqalpaq, kitap, shala, bala.
Á á – háribi kóbinese sózdiń birinshi buwınında jazıladı. Qálem, ádet, álem, árman, kásip, ádep.
Ayırım waqıtlarda sózdiń ekinshi hám úshinshi buwınlarında siyrek qollanıladı. Zúráát, júdá, másláhát, múnásip.
2.3. Tapsırma. Berilgen sózlerdiń jazılıwına hám oqılıwına dıqqat awdarıp, dápterińizge álipbe tártibinde jazıp shıǵıń.
Abadan, aǵza, aydar, ádil, bala, biyday, áńgime, akademiya, anar, ápsana, biraz, bálent, bárhama, ǵoza, dara, dábdebe, jaza, jıraw, jáhán, zaman, zárúr, iz, iyman, yosh, kásip, kópir, qaǵaz, qattı, lalazar, lázzet, mayda, naǵıs, oylasıq, maqpal, perzent, respublika, sabır, taza, uzaq, waqıya, feyil, xabar, hawa, shaqa, shegara, ıqlas.
2.4. Shınıǵıw. Noqatlardıń ornına tiyisli háriplerdi qoyıp kóshirip jazıń.
…dam …alasınıń óz ótmi…ine a…a. Tura b…r n…zer ta…lap …lıwı. …iyikten o…ǵa qara… …masa …aqtıdan qarań…ıǵa qara… emes, …oyın tolı… kórsete…uǵın …ynaǵı qarawı.
…únya bi…á bo…ǵalı …lardıń bir – b…ri …aqqında g…p qıl…wı peshe…tteń, k…binese, b…rinen …kinshisi ke…shili… i…leydi. …ger, h…r ki… aldı me…en …zinen kem…ilik i…lep, …asqalar…an …llılıq i…lep …asaǵanda …únya …lle qashan - ..q …aqsılardıń o…ında…ı day bo…ar …di. (T.Q. «Qaraqalpaqnama»).

Download 7,81 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   113




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish