Toshkent davlat sharqshunoslik instituti qosimjon sodiqov turkiy til tarixi



Download 2,75 Mb.
Pdf ko'rish
bet162/186
Sana31.12.2021
Hajmi2,75 Mb.
#257869
1   ...   158   159   160   161   162   163   164   165   ...   186
Bog'liq
turkiy til tarixi

“OG‘A-INI TIGINLAR QISSASI”DAN 
(Gabain 1950, 283–285) 
 
Matn transkripsiyasi 
 
Tigin inčä tep ötünti: Luu xanlarïnta Čintamani erdäni bar-
kim, ülüglüg qutluğ kiši ol erdäni bulsar, qamağ tïnlïğlarqa asïğ 
tusu qïlur. Anï üčün taluyqa kirigsäyür-men, – tep ötünti. 
Ol  ödün  qaŋï  xan  yarlïğ  yarlïqadï:  Kim  taluyqa  barayïn 
tesär,  kiriŋlär,  oğlum  tiginkä    eš  boluŋlar.  Ne  kergäkin  barča 


 
341
bergäy-biz.  Kim  yerči  suwčï,  kemäči  bar  ersär,  yemä  kelzün. 
Tiginig asan tükäl kelürzünlär. 
Ötrü bu  yarlïğ ešidip,  biš  yüz  satïğči eränlär terilip, ičgärü 
ötüg  berdilär:  Qamağïn  edgü  ögli  tiginkä  qulluğ  barïr-biz. 
Ölsär, birlä ölür-biz, kelsär, birlä kelir-biz, – tep ötüg berdilär. 
Ol  ödün  Baranas  ulušta  bir  edgü  alp  yerči  suwčï  bar  erti. 
Qač qata taluyqa kirip, bešär  yüz erin  barïp, asan tükäl kelmiš 
erti. Inčip sekiz on yašayur, qarï erti, yana iki közi körmäz erti. 
Ol  beš  yüz  er  qamağun  ol  körmäz  yerčikä  ötüntilär.  Ol  ödün 
tigin özi  barïp, qolïn  yetip,  ičgärü qaŋï  xan tapa  kigürdi. Qaŋï 
xan  inčä  tep  yarlïqadï:  Bir-kiä  amraq  oğlumïn  siziŋä  tutuzur-
men, asan tükäl kelürüŋ, – tep yarlïqadï. Ötrü ol awïčğa ïğlayu 
xanqa  inčä  tep  ötünti:  Täŋrim,  ne  muŋ  taq  boltï-kim,  antağ 
täŋri-teg, erdäni-teg ögüküŋüzni ölüm yeriŋä ïdur-siz? Ol taluy 
suwï  ertiŋü  qorqïnčïğ  adalïğ-ol.  Öküš  tïnlïğlar  barïp,  ölüglär 
bar; barsar yarağay-mu? – tep ötünti. 
Uluš  barča  tigin  üčün  busanur.  Yemä  xan  inčä  tep 
yarlïqadï:  Tïdu  umadam,  erkim  tükämädi,  erksiz  ïdur-men. 
Amtï  siz  qatağlanïŋ,  birlä  barïŋ,  yerčï  boluŋ,  –  tep  yarlïqadï. 
Awïčqa qamağ taplamïš üčün yerči boltï. 
Ol  ödün  qaŋï  xan  tiginkä  säpti.  Beš  yüz  eränniŋ  ašï  suwï 
kölüki taqï ne kergäkin alqu tükäti berip uzatïp üntürdi. 
Ol ödün ayïğ ögli tigin  inisi  inčä tep saqïntï: Ögüm qaŋïm 
ečim tiginkä sewär, meni aqlayur erti. Amtï ečim taluyqa barïp 
erdäni kelürsär, taqï ağïrlïğ bolğay. Men taqï učuz bolğay-men, 
– tep saqïntï. – Amtï birlä barayïn. – Ötrü qaŋï xanqa  inčä tep 
ötünti: Ečim tigin ölüm yerkä barïr, negülüg qalïr-men. Täŋrim, 
men  yemä  barayïn.  Edgü  yawlaq  bolsar,  birlä  bolalïm,  –  tep. 
Yemä  qaŋï,  oğul  qïlïnčï  yawlaq  üčün,  sewmäz  erti.  Ötrü: 
Barsar, barğïl, – tep yarlïqadï. 
Ol  ödün  qaŋï  xan,  uluš  bodun  ïğlayu  sïqtayu  edgü  ögli 
tiginig  uzatï  üntürüp, taluyqa  ïdtïlar.  Qaltï  taluy  ögüzkä tegip, 
yeti kün turup kemi yaratï. Yeti temir son kemi solap turğurdï. 
Yetinč  kün,  taŋ  taŋlayur  erkän,  edgü  ögli  tigin  uluğ  köwrüg 


 
342
toqïtïp, inčä tep yarlïqadï: Taluy ögüzkä kirür-sizlär, kim ölüm 
adaqa  qorqsar,  ašnuraq  yorïŋlar.  Men  sizlärni  küčäp  elitmäz-
men.  Küniŋä  munčulayu  köwrüg  toqïp,  yarlïğ  yarlïqap,  ötrü 
yarlïğïn  ešidip,  kim  näŋ  üntämäsär,  yetinč  kün  temir  son  ačtï; 
temir asïğ yorïdï. 
Tigin  qutï  ülügi  üčün,  adasïz  tudasïz  qač  kün  ičintä 
erdänilig otruqqa tegdilär. Yeti kün anta tïntïlar. Yetinč kün teŋ 
adïnčïğ  erdäni  yinčü  kemikä  tükägüčä  urup,  tigin  inčä  tep 
yarlïqadï:  …  Amtï  men  bu  erdäni  birlä  barsar,  men  qamağ 
tïnlïğlarqa  artuq  asïğ  tusu  qïlu  umağay-men.  Sizlär  barïŋlar. 
Men  bu  muntuda  yigräk  Čintamani  erdäni  alğalï  barayïn-kim, 
qayu  tïnlïğlarqa  tüzü  tükäti  asïğ  tusu  qïlu  usar-men.    Ötrü 
qadašï ayïğ ögli tiginig ötläp, kemi tutuzup yanturu ïdtï. 
Tigin  yerči  awïčqa  birlä  ikigü  qaltïlar.  Ol  ödün  edgü  ögli 
tigin  yerči  awïčqa  qolïn  yätip,  yeti  kün  belčä  boğuzča  suwda 
yorïp,  kümüšlüg  otruğqa  tağqa  tegdi.  Yeri  qumï  alqu  kümüš, 
ötrü  tïnturğalï  saqïntï.  Inčip  awïčqa  aruqï  yetti,  küči  alaŋatdï. 
Tebräyü  yorïyu  umadï.  Ötrü  tiginkä  inčä  tep  ötünti:  Oğlum, 
muntuda ïnaru öŋtün yïŋaq altun tağ bar, közünür-mu? Körüŋ,- 
tep  tedi.  Awïčqa  inčä  tep  tedi:  Ol  altun  tağqa  tegsär  siz,  kök 
linxua  körgäy-siz.  Ol  linxua  sayu  birär  ağuluğ  yïlan  bar.  Ağu 
tïnï ïraqtïn ančulayu közünür, qaltï linxua sayu tütün tütärčä ol 
ersär, ertiŋü alp ada titir. Ol linxua yoluğ yoğuru usar siz, ötrü 
luu  xanï  erdänilig  balïqqa  orduqa  teggäy-siz.  Ol  balïq  tegrä 
yemä  yeti  qat  qaram  ičintä  alqu  ağuluğ  luular  yïlanlar  yatur. 
Anï  yoğuru  usar  siz,  ičgärü  balïqqa  kirgäy-siz.  Luu  xanïŋa 
közüngäy-siz,  erdäni  bulğay-siz.  Men  amtï  ölür-men.  Siz 
yalaŋuz-qia  qalïr-siz,  täŋrim.  Qorqmaŋ,  busanmaŋ.  Asan  tükäl 
teggäy-siz. İnčip qayu kün burxan qutïn bulsar, meni tïtmaŋ.   

Download 2,75 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   158   159   160   161   162   163   164   165   ...   186




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish