Toshkent davlat sharqshunoslik instituti qosimjon sodiqov turkiy til tarixi

 
“OLTUN TUSLI YORUG‘”DAN 
(Gabain 1950, 270–283) 
 
Matn transkripsiyasi 
 

---

 
332
Öŋrä ärtmiš ötdä, bu Čambudivip ulušta Maxaradi atlïğ elig 
xan  bar  erti.  Ol  yemä  Maxaradi  elig  xan  ertiŋü  uluğ  bay 
barïmlïğ, tsaŋlarï  ağïlïqlarï  ï tarïğ, ed tawar özä tolu, alp atïm, 
sülüg  küčiŋä  tükällig,  törttin  sïŋar  yer  orunuğ  iymiš  basmïš, 
öküškä  ayatmïš  ağïrlatmïš,  ürük  uzatï  köni  nomča  törüčä 
bašladačï,  imärigmä  qamağ  bodunïn  qarasïn  ašmïš  üklitmiš, 
qoptïn  sïŋar  yağïsïz  yawlaqsïz  erti.  Ol  antağ  osuğluğ  čoğluğ 
yalïŋlïğ  küčlüg  küsünlüg  elig  xannïŋ  uluğï  xatunïnta  toğmïš 
körgäli sewiglig, körklüg meŋizlig üč oğlanï erti. Aŋ  ilki uluğï 
oğlanïnïŋ  atï  Maxabali  erti.  ĺkintisi  ortun oğlïnïŋ  atï  Maxadivi 
erti. Üčünči aŋ kičigi oğlïnïŋ atï  Maxasatvi erti. 
Bir  oğurta,  ol  elig  xan  üč  oğlanï  birlä  taštïn  tağta  arïğta 
ilinčükä  bartï.  Qačan  anta  tegip,  ilinču  meŋi  išin  ertürdüktä 
ötrü, ol üč tigitlär xua čečäk tüš yemiš idigäli atalarï elig begkä 
ötünüp  ayïtïp  qaltïlar.  Anta  munta  ïnaru  berü  yorïyu  bir  uluğ 
qamïšlïğ  berk  arïğqa  kirip,  ötrü  anta  tïnğalï  olurdïlar.  Tïnğalï 
olurmïšta, aŋ uluğï tigin iki iniläriŋä inčä tep tedi: Ay inilärim, 
meniŋ  bükünki  kün  ertiŋü  qorqum  beliŋlägüm  kelir.  Inčä 
bolmazun qaltï, bu arïğ sämäk ičintä qadïr yawlaq keyiklär bar 
bolup, biz yoqadğuluq emgängülük bolmalïm, – tep. 
ĺkintisi  tigin  inčä  tep  tedi:  Ešidü  yarlïqazun,  ečim-ä,  kim 
meniŋ bu et-özümin isirkägüm  idi kelmäz. Tek biziŋä nečükin 
ersär, amraqlartïn adïrïlğuluq emgäk bolmazun erti, tep qorqar-
men, – tep. 
Bu  sawïğ  ešidip,  üčünči  Maxasatvi  tigin  iki  ečiläriŋä  ötrü 
tep ötünti: 
Bu ersär arzilar turğuluq orun-ol, 
meniŋ idi qorqïnčïm ayïnčïm yoq. 
Öŋi adïrïlmaqlïğ busušum yemä yoq. 
ĺnčip et-özümtä tolu ögrünč sewinč toğar, 
bulğay erki biz yig adruq buyanïğ, – 
tep  tedi.  Ol  ödün  bu  üč  tiginlär  öz  öz  köŋüllärintäki 
saqïnmïš  sawlarïn  šözläšip,  ötrü  örü  turup,  ol  arïğ  ičintä  taqï 
ičgärü  kirdilär.  Anča  yorïyu  yaŋï  enüklämiš  bir  tiši  barsïğ 

---

 
333
kördilär.  Ol  ač  bars  yemä  enükläp,  yeti  kün  ertmiš  erti.  Yeti 
enükläriŋä  egirtip,  qawšadïp,  ačmaq  suwsamaq  üzä  sïqïlïp, 
tormïš yawrïmïš sïnmïš et-özläri alaŋurup, küči küsüni üzülüp, 
unaqaya ölgäli yatur erti. 
Ne  anï  uluğï  Maxabali  tigin  körüp,  inčä  tep  tedi:  Ay  irinč 
tiši  bars,  enüklägäli  yeti  kün  bolmïš.  Yeti  enükläri  iyp,  meŋ 
yumšaq  tilägü  oq  teginč  bulmayuqqa,  anïn  ačmaq  suwsamaq 
emgäk  özä  sïqïlïp,  yanturu  yana  öz  enüklärin  yegäli  qïlïnur. 
Muntada  kez  irinč  tïnlïğ  bulğay-mu?  –  tep  tedi.  Bu  sawïğ 
ešidip, Maxasatvi tigin ötrü ečisi tiginkä:  Bu  bars negü  yeyür, 
uzatïqï ašï negü-ol? - tep ayïtdï. Ečisi tigin inčä tep kiginč berti: 
Barsnïŋ, irbizniŋ, manunuŋ, arslannïŋ, 
böriniŋ, tilkünüŋ ašï ersär 
yalaŋuz yïndam isig et qan erür. 
Muntada adïn taqï öŋi aš ičgü yoq. 
Kim bu alaŋurmïš ač barsïğ tirgürgülük, - 
tep  tedi.  Bu  sawïğ  ešidip,  ötrü  ikintisi  Maxadivi  tigin 
uqunčsuzïn  inčä  tep  tedi:  Bu  muntağ  osuğluğ  törümiš 
küčsirämiš alaŋurmïš ač bars ačmaq suwsamaq emgäkin ertiŋü 
sïqïlïp,  unaqaya  ölgäli  turur.  Biznitä  adïn  kim  bolğay  muŋa 
yarağlïğ, aš  ičgü belgürtdäči, bu  irinč tïnlïğ üčün et-özüg titip, 
munuŋ isig özin ulağalï udačï? – tep tedi. Uluğï tigin bu sawïğ 
ešidip, yana ortun inisiŋä: Ay inim, alp titgülük tawar alp iš näŋ 
inčip  isig  öztä  artmaz,  –  tep  tedi.  Bu  sawnïŋ  basa  soŋïnta, 
Maxasatwi tigin inčä tep tedi: Ay ečilärim-ä, biz qamağun amtï 
isig özümüzkä et-özümüzkä ertiŋü ilinmiš yapšïnmïš-biz. Inčip 
yana  adïnağuqa  asïğ  tusu  qïlğalï  bilgä  biliglig  yaruq  közümüz 
yoq  bolur  erki,  yemä  antağ  birär  uluğ  yarlïqančučï  köŋüllüg 
qutluğ  yalaŋuqlar  ürük  uzatï  öz  et-özlärin  titip  ïdalap, 
tïnlïğlarqa asïğ tusu qïlurlar, – tep tedi. 
Bu munča sawïğ ečiläriŋä sözläp, ötrü kentü köŋülintä inčä 
tep  saqïntï:  Qaltï  bu  meniŋ  et-özüm  yüz  miŋ  azunlartïn  berü 
yoqsuz  asïğsïz  nečä  nečä  yirüdi  artatï.  Näŋ  yemä  ädligsiz 
bolup, ne ersär, asïğqa tusuqa kirmädi. Nečükin bükünki küntä 

---

 
334
munï-teg  kergäklig  išlätgülük  yuŋlağuluq  orun  tapïp,  bu 
muntağ yïdïğ kergäksiz et-özümin sïtmïš kemišmiš yiŋ yar-teg 
titip  ïdalap,  bu  irinč  yarlïğ  ač  barsqa  negülüg  umuğ  ïnağ 
bolmaz-men, – tep munčulayu saqïnïp, ečiläri birlä sözläšgülük 
kezigin  tizigin  ertdürüp,  ol  bars  özä  öŋin  yarlïqančučï  köŋül 
turğurup,  irinčkädilär  tsuyurqadïlar.  Inčip  olarnïŋ  arasïnta 
ağladï.  Taqï  Maxasatvi  tigin  ol  barsnïŋ  ačïn  toruğïn  emgäkin 
tolğaqïn  titrü  körüp,  tegrä  tegzinip,  közin  idi  andïrän  kitärü 
umatïn, ür kič titrü körü turup, ötrü qodup, öŋi  yorïp  bardïlar. 
Ötrü ol ödün Maxasatvi  bodisatv  yorïyu,  inčä tep saqïntï:  Čaq 
amtï  maŋa  oğrayu  et-özümin  titgülük  ïdalağuluq  öd  qolu  suqa 
kelti. Ne üčün tep tesär kim: 
Men ilkisizdin berü bu yïdïğ sarsïğ qanlïğ yiriŋlig 
sewgüsüz taplağusuz yarsïnčïğ et-özkä inčip ïnandïm. 
Aš ičgü, ton kedim, orun töšäk, at yaŋa, qaŋlï kölük, 
erdini yinčü, ed tawar özä tapïndïm. 
Artamaq bozulmaq törülüg üčün 
ürük uzatï artadï bozuldï. 
Neŋ yemä bu et-özüg küyü küzätü 
ayayu tutup artatmağalï idi umadïm. 
Nečä ked uzanïp igidtim ersär yemä 
qaltï yawlaq yağï törüsinčä, 
yanturu mini kemišü utup 
sewinčsiz utlïsïz qïltï meniŋ küčümin. 
Anïn  inčä  bilmiš kergäk: Et-öz ersär, beksiz  meŋüsüz titir. 
Özkä  yanturu  asïğsïzï  özä  yawlaq  yağï-teg  qorqïnčïğ  erür. 
Yarsïnčïğ  kirligi  özä  tutsar,  arïğsïzlïğ  qïğ  yükmäk  titir.  Anï 
üčün  amtï  men  bukünki  küntä  bu  et-özümin  yuŋlap, 
muŋadïnčïğ  uluğ  iš  ködüg  qïlayïn.  Sansarlïğ  taluy  ögüz  ičintä 
tar  kemi  bolayïn.  Toğmaq  ölmäklig  tegzinčdin  tašqaru  tartïp 
üntüräyin, – tep saqïntï. Yenä ök inčä tep saqïntï: Abam bir-ök, 
bu  et-özümin  titsär  men,  ötrü  ülgüsüz  sansïz  mün  qadağlarïğ 
qartïğ  bezig  yiriŋig  qanïğ  igig  ağrïğïğ  qorqïnčïğ  aymančïğ 
barčanï  titmiš  ïdalamïš  bolur-men.  Taqï  yemä  bu  et-öz  ersär, 

---

 
335
altï  qïrq  türlüg  arïğsïzlarïn  tolu,  suw  üzäki  kergü-teg  beksiz 
yarpsïz,  qamağ  qurtlarnïŋ  qoŋuzlarnïŋ  tirgini,  qannïŋ  yiriŋniŋ 
ornağï,  siŋirin  tamïrïn  yörgälmiš,  süŋüklär  uluğï,  özä tutušmïš 
ertiŋü  yirinčig  yarsïnčïğ erür. Anï üčün tegimlig  ol amtï  maŋa 
bu et-özümin titip ïdalap, üzäliksiz üstünki yig abamuluğ meŋü 
nïrvanïğ  tilägülük,  busuš  saqïnč  emgäk  tolğaqïğ  birtäm 
tarqarğuluq,  toğmaq  ölmäklig  tägzinčig  amïrtğurğuluq, 
nïzvanïliğ 
ilišig 
üzgülük, 
dian 
bilgä 
biliglig 
küčüg 
küčländürgülük  tolu  tükäl  bïšrunmaqlïğ  edgüg  egsüksüz 
bütürgülük,  yüz  buyanlïğ  itigin  itingülük,  tolu  tükäl  bilgä 
biligig  tüpkärgülük,  alqu  burxanlar  özä  ögütmiš  ïduq  nomluğ 
et-özüg  tanuqlağuluq,  qamağ  beš  azun  tïnlïğlar  oğlanïn  nom 
bušïlïğ  meŋi  özä  meŋilätgülük,  –  tep  munčulayu  adïra  ödürä 
saqïnïp,  ötrü  Maxasatvi  tigin  yeti  qïnïğ  tölügtä  turup,  uluğ 
bedük küsüškä  inip, uluğ yarlïqančučï köŋül turğurup, köŋülin 
kögüzin  yağčïrdïp,  ol  iki  ečilärin  köŋülkärip,  nečükin  ersär 
tuysar  oŋarsar,  ötrü:  Ürküp  beliŋläp  tïdïğ  ada  qïlïp,  küsämiš 
küsüšümin  qandurmağay,  –  tep  bügünüp,  ötrü  iki  ečiläriŋa: 
Azqïa  öŋrä  yorïyu  turzunlar,  men  una  basa  yitdim,  –  tep 
ötünüp, ečilärin ïdïp, Maxasatvi tigin kentü özi yanturu yana ol 
arïğqa kirip, ač bars üskintä tegip, terkin tawratï tonïn sučulup 
qamïš butïqï üzä asïp, inčä tep, bek qatïğ saw sözlädi: 
Men amtï tolp sansartaqï tïnlïğlar üčün 
üzäliksiz üstünki yig burxan qutï küsüšin, 
tebränčsiz yayïlmaqsïz uluğ yarlïqančučï köŋül turğurup, 
bu meniŋ sewär amraq et-özümin titär-men, ïdalayur-men. 
Bozulmaqsïz čolmaqsïz burxan qutïn tiläyür-men, 
kim qamağ bilgälärkä sewgülük taplağuluq. 
Üč oğuš yirtinčüdäki emgäklig taluytaqï tïnlïğlarïğ 
örü tartïp ozğurup, inč meŋilig qïlayïn, – 
tep tedi. Ol ödün tigin munča saw sözläp, ol ač bars üskintä 
suna yatdï.  
 
 

---

 
336